Kirjeldus

Toimetulekutoetust makstakse Eesti kodanikele (sh elamisloaga Eestis viibivatele välismaalastele).

Toimetulekutoetuse eesmärk on tagada minimaalsed vahendid esmavajaduste rahuldamiseks. Toimetulekupiiri kehtestamisel (SHS § 131 lg 3) lähtutakse minimaalsetest tarbimiskuludest toidule, riietusele ja jalanõudele ning muudele kaupadele ja teenustele esmavajaduste tagamiseks.

Toimetulekutoetust on õigus saada Viljandi linnas omandiõiguse või üürilepingu alusel üksi elaval isikul või leibkonnal, kelle möödunud kuu netosissetulek pärast eluasemekulude eest tasumist on alla kehtestatud toimetulekupiiri.

Leibkonna liikmeks loetakse toetuse taotlejaga abielus või abielulistes suhetes olevate samas eluruumis elavate isikute, nende ülalpidamisel olevate laste ja vanemate või muude üht või enamat tuluallikat ühiselt kasutavate või ühise majapidamisega isikute sissetulek.

Õpilasel ja üliõpilasel, kelle elukoha aadressandmed ei lange kokku perekonnaliikmete elukoha andmetega, on õigus saada toimetulekutoetust oma rahvastikuregistrijärgse elukoha valla- või linnavalitsusest, kui tema perekond oli toimetulekutoetuse saaja eelmisel kuul.

Kommunaalkulud võetakse arvesse Viljandi linna volikogu poolt kinnitatud normatiivide piires ja valitsuse poolt kinnitatud normpinna ulatuses.

Toimetulekutoetuse saajal, kelle kõik perekonnaliikmed on alaealised, on õigus saada koos toimetulekutoetusega täiendavat sotsiaaltoetust 15 eurot.

Kui toimetulekutoetuse taotleja maksab elatist või tema sissetulekutest peetakse kinni täitemenetluse käigus arestitud raha, siis arvestatakse see sissetulekutest maha, kui taotleja esitab vastavasisulised dokumendid toimetulekutoetuse taotluse juurde.

Täitemenetluse seaduse alusel (sageli juba sotsiaalkindlustusameti, töötukassa, tööandja kaudu) kohtutäituri poolt kinni peetud raha, mida inimene füüsiliselt kasutada ei saa, ei loeta taotleja leibkonna sissetulekuks. 

Laenud ja muud võlakohustused ei ole käsitletavad esmavajaduste all, mistõttu tuleb nende puhul jätkuvalt lähtuda asjaolust, et tegemist on laenu võtja vabatahtliku kohustusega, millega kaasnevad riskid jäävad laenu võtja kanda. Ehk et sissetulekut, mis on inimesele reaalselt laekunud, kuid mille eest tasutakse näiteks erinevaid laenukohustusi, on inimesel siiski võimalik kasutada ning neid ei kaeta toimetulekutoetuse raames. Välja arvatud eluasemelaen. Sotsiaalhoolekande seaduse §132 lg 5¹ kohaselt võetakse taotleja soovil alates 01.07.2022 toimetulekutoetuse määramisel arvesse eluasemekuluna ka eluaseme soetamiseks võetud laenu tagasimakse, kui taotleja lisab esmapöördumisel või laenulepingu muutmisel taotlusele dokumendid, mis tõendavad:

1.  eluaseme soetamiseks laenu võtmist ja kohustusliku eluasemekindlustuse lepingu sõlmimist;
2.  laenu kasutamist eluaseme soetamiseks, kui see ei selgu  punktis 1 nimetatud dokumendist;
3. maksepuhkuse kasutamist või maksepuhkuse andmisest keeldumist;
4.  makseraskuste ennetamiseks sõlmitud vabatahtliku kindlustuse olemasolu ning kas see katab täies ulatuses eluaseme soetamiseks võetud laenu tagasimakset.

Vabariigi Valitsus on sotsiaalselt põhjendatud normiks kinnitanud 18 m2 eluruumide üldpinda perekonna iga liikme ja lisaks 15 m2 perekonna kohta. Eluruumis üksinda elavatele pensionäridele ning osalise või puuduva töövõimega inimestele võib toimetulekutoetuse määramisel arvestada normpinnaks kuni 51 m2. 

Alates 1. juunist 2020 toimetulekutoetuse arvestamisel arvata üksi elava isiku või perekonna sissetulekute hulka tööturuteenuste ja – toetuste seaduse alusel makstud õppimist ja töötamist soodustavaid stipendiume ning toetusi.

Info toimetulekutoetuse kohta SIIT ja SIIT

Toetuse suurus

Sõltub eluasemekulude (kulude piirmäärade ja normpinna ulatuses), perekonna arvestusliku sissetulekupiiri ja perekonna tulude suurusest.

Toimetulekutoetuse suurus arvutatakse järgmise valemi järgi: TT = (EK + TP) - S, kusjuures TT on toimetulekutoetus, EK on eluasemekulud kulude piirmäärade ja normpinna ulatuses, TP on perekonna arvestuslik toimetulekupiir ning S –on perekonna sissetulek (tulud).

Kehtiv toimetulekupiir esimesele pereliikmele on 200€, igale järgnevale  täisealisele liikmele 160€ ja alaealisele liikmele 240€. 

Näiteks:

Üksi elav töövõimetu inimene, kes elab oma majas, maja suurus on 68 m², sissetulek on 500 eurot, eluasemekuludeks on  küttepuud 400 eurot, elektrikulu 50 eurot, vesi 8 eurot, prügi 8 eurot arvestatakse toetust:

[(400+50+8+8)+200]- 500 = toimetulekutoetus 166 eurot.

Kui eluruum oleks üksi elaval töövõimetul isikul 27 m², sissetulek 500 eurot, eluasemekuludeks: küttepuud 400 eurot, elektrikulu 50 eurot, vesi 8 eurot, prügi 8 eurot arvestatakse toetust:

[(243*+50+8+8)+200]- 500 = toimetulekutoetus 9 eurot.

*Küttekulu ei lähe arvesse kogu summa ulatuses, sest eluase on 27 m² (27 m² *9 eurot ühe normpinna m² = 243 eurot). Piirmäära info all õigusaktide juures.

Sissetulekute hulka ei arvata Sotsiaalhoolekande seaduses välja toodud mittearvestatavaid sissetulekuid, kõiki muid sissetulekuid arvestatakse sissetulekute hulka.

Taotlejate puhul, kes on vähemalt kahe eelneva järjestikuse kuu jooksul saanud toimetulekutoetust ilma töist tulu arvestamata, ei arvata töise tulu saama hakkamisele vahetult järgnevatel kuudel sissetulekute hulka (erandit on võimalik kasutada ühel korral 24 kuu jooksul):

• 2 kuu jooksul 100% töisest sissetulekust ja
• seejärel 4 kuu jooksul 50% töisest sissetulekust.

Sotsiaalhoolekande seaduse § 134 lõike 4 kohaselt võib kohaliku omavalitsuse üksus jätta toimetulekutoetuse määramata või vähendada määratavat toimetulekutoetuse summat, kui:

1) toetuse taotleja või toetust taotleva perekonna liige on töövõimeline tööealine isik, kes ei tööta ega õpi täiskoormusega ega viibi akadeemilisel puhkusel;
2) toetuse taotleja või toetust taotleva perekonna liige on töövõimeline tööealine isik, kes ei tööta ega ole Eesti Töötukassas töötu või tööotsijana registreeritud;
3) toetuse taotleja või toetust taotleva perekonna liige on töövõimeline tööealine isik, kes ei tööta ja on Eesti Töötukassas töötuna registreeritud, kuid on ilma mõjuva põhjuseta jätnud individuaalse tööotsimiskava täitmata või keeldunud pakutud sobivast tööst;
4) toetuse taotleja või toetust taotleva perekonna liige on töövõimeline tööealine isik, kes ei tööta ja on ilma mõjuva põhjuseta keeldunud kohaliku omavalitsuse üksuse pakutud sobivast tööst;
5) toetuse taotleja või toetust taotleva perekonna liige on töövõimeline tööealine isik, kes ei tööta ja on ilma mõjuva põhjuseta keeldunud kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatavast iseseisvat toimetulekut soodustavast sotsiaalteenusest;
6) toimetulekutoetuse taotlejal või temaga koos elaval ülalpidamist saama õigustatud lapsel või muul abi vajaval alanejal või ülenejal sugulasel, kes ei ole võimeline ennast ise ülal pidama, on õigus saada elatist, kuid taotleja keeldub elatise saamise kohta dokumenti esitamast või elatist sisse nõudmast. Info elatise kohta- elatise kalkulaator. Enam infot elatise ja elatisabi kohta: SIIT;
7) kohaliku omavalitsuse üksus leiab, et toimetulekutoetuse taotleja või tema perekonna kasutuses või omandis olev vara, selle üürimine, rentimine või müümine tagab temale või perekonnale toimetulekuks piisavad elatusvahendid;
8) toetuse taotleja või toetust taotleva perekonna liige ei ole kohaliku omavalitsuse üksuse hinnangul muul viisil püüdnud enda ja oma perekonna materiaalset olukorda parandada.

Toetuse kestvus

Toimetulekutoetus määratakse viie tööpäeva jooksul pärast kõikide dokumentide esitamist ja kolme tööpäeva jooksul otsuse tegemise päevast arvates maksab kohaliku omavalitsuse üksus arvestatud toimetulekutoetuse summa arvestades taotleja eelnevalt väljendatud vastavasisulist soovi taotluses märgitud arvelduskontole või sularahas.

Õigusaktid

Toimingu aluseks olevad seadusandlikud aktid:

Vabariigi Valitsuse poolt konkreetseks aastaks riigieelarve seadusega määratud toimetulekupiir

Sotsiaalhoolekande seadus

Sotsiaalseadustiku üldosa seadus

Haldusmenetluse seadus

Elamuseadus

Viljandi Linnavolikogu 16.06.2022 määrus nr 17 ,,Eluruumi alaliste kulude piirmäärad toimetulekutoetuse arvestamisel''

Kontaktisikud

Vajalikud sammud

Toimetulekutoetuse avaldusi koos lisadokumentidega võetakse vastu kuni kalendrikuu viimase tööpäeva vastuvõtu aja lõpuni Viljandi Linnavalitsuse sotsiaalametis aadressil Johan Laidoneri plats 5a, Viljandi.

Vastuvõtt: E 9.00-11.00; T, N 14.00-16.00

Vajaminevad dokumendid

• avaldus: PDF RTF. 
• kõigi leibkonnaliikmete möödunud kuu pangakontode väljavõtted;
• alalise eluruumi kasutamisõigust tõendav dokument (üürileping või kasutamisleping, omandiõigust tõendama ei pea), mis esitatakse esmasel taotlemisel;
• jooksval kuul tasumisele kuuluvad originaalarved ja -maksukviitungid üüri või hooldustasu, vee ja kanalisatsiooni, elektri, majapidamisgaasi, hoone kindlustusmaksu ja maamaksu kohta.
• Toimetulekutoetuse esmakordsel taotlemisel või andmete muutumisel esitab taotleja oma pere isikuandmed ja andmed vara kohta: PDF RTF
• Juhul, kui on õigust saada elatist, siis elatise saamise/mitte saamise kohta tõend;
• Juhul, kui maksate elatist, siis elatise maksmise kohta tõend.

Tulemus

Toetuse summa kantakse taotleja pangaarvele. Pangaarve puudumisel makstakse toetus välja sularahas.

Toetuse taotleja vastutab esitatud andmete ja dokumentide õigsuse eest ja tõendab seda oma allkirjaga taotlusel. Valeandmetele tuginedes määratud ja väljamakstud toetus nõutakse tagasi.

Otsusega mittenõustumisel on taotlejal õigus esitada 30 päeva jooksul, arvestades päevast, millal isik sai või oleks pidanud otsusest teada saama:

1) vaie Viljandi Linnavalitsusele aadressil viljandi@viljandi.ee või Linnu tn 2, 71020 Viljandi;

2) kaebuse Tartu Halduskohtule aadressil tmktartu.menetlus@kohus.ee või Kalevi tn 1, 51010 Tartu.