Jäätmeinfo

Viljandi linna jäätmekava 2021-2026 eelnõu

--------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

KONTAKTINFO

Viljandi Jäätmejaam

Aadress: Pärnu mnt 36, VILJANDI
Lisainfo: telefonilt 435 5025 või viljandi@keskkonnateenused.ee
Avatud:

E – R 09:00 – 18:00

L 9:00 - 15:00

P suletud

Viljandi jäätmejaama hinnakiri

 

Kasulikud teadmised:

  • Kuhu viia jäätmed, näiteks nagu vanad riided, elektroonika, mööbel, nõud või taaskasutatavad jäätmed nagu taara, vanapaber, ehituspraht jms? Kaardirakendus «Kuhuviia» juhatab Sind õigesse kohta.
  • Kuidas vähendada jäätmeteket igapäevaelus? 

 

TAVAJÄÄTMETE SORTEERIMISJUHEND
PAKENDIJÄÄTMETE SORTEERIMISJUHEND 

KAART: Viljandi linna avalikud pakendikonteinerid

 

AS Eesti Keskkonnateenused
Aadress: Musta tee 9, VILJANDI
Kontakt: Olmejäätmed: Tel: 1919; Tel: 435 5025; Ehitusjäätmed: Tel: 435 50 29;
Kodulehekülg: www.keskkonnateenused.ee
Avatud: R 9:00 - 17:00

Klienditoega palume ühendust võtta läbi kodulehel olevate vormide https://www.keskkonnateenused.ee/klienditugi/kontakt

Veopäevi saab vaadata, lisatühjendusi tellida, arvete infot jälgida ja arveid tasuda ning oma kontaktandmeid muuta, lepingut allkirjastada logides sisse meie kodulehel e-teeninduskeskkonda https://eteenindus.keskkonnateenused.ee/et/index/login      Sisselogimine õnnestub tingimusel, et jäätmeveolepingu omanikul on Keskkonnateenuste andmebaasis isikukood olemas. Kui ei ole, tuleb see meile saata.

 

AS Viljandi Veevärk
Aadress: Tartu tn 123, 71005 VILJANDI
Telefon: +372 614 0010
e-post: info@viljandivesi.ee
Kodulehekülg: http://www.viljandivesi.ee/
Avatud: E – R 8.00 – 17.00; lõuna 12.00 – 13.00

Korraldatud jäätmevedu perioodil 2022-2025

Seoses Viljandi linnas 1.04.2022 algava uue hankeperioodiga toimuvad kliendipäevad 28.-31.03.2022 märtsil kell 9.00-12.00 Musta tee 9, Viljandi linnas.

Korraldatud jäätmeveo rakendumine puudutab olmejäätmete, paber ja kartongijäätmete ning biolagunevate köögi- ja sööklajäätmete vedu ning põhieesmärk on liita kõik jäätmevaldajad jäätmeveoga, et kaoks ära omanikuta prügi probleem ja illegaalne prügistamine. Korraldatud jäätmeveo korra täitmine on kohustuslik kõigile Viljandi linna füüsilistele ja juriidilistele isikutele, korteriühistutele ning riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustele, kes linna haldusterritooriumil omavad maaüksust.

 

Riigihanke tulemusena osutab Viljandi linnas  alates 01.04.2022.a. korraldatud jäätmeveo teenust AS Eesti Keskkonnateenused. Hankeperioodil osutatakse teenust kuni 31.03.2025.a. 

Täpsemalt on jäätmehoolduse üldnõudeid, korraldatud jäätmeveo korda ning ehitusjäätmete käitlemise nõuded kirjeldatud Viljandi linna jäätmehoolduseeskirjas.

Korraldatud jäätmeveo teenuste kontsessioonileping

Hinnakiri

ERANDJUHUSED

Erandjuhul võib jäätmevaldaja taotleda korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks lugemist ehk vabastamist jäätmeveo kohustusest. Põhjendatud taotlus koos tõenditega tuleb esitada linnavalitsusele. Vabastatakse väga erandkorras, mis tähendab, et taotluses tuleb jäätmevaldajal vabastamist võimaldavad asjaolud tõendada.

Tõendamiseks tuleb taotlusele lisaks esitada tõendid elektrienergia ja veemittetarbimise kohta taotluse esitamise kuupäevast alates viimase kolme kuu kohta. Tõendite esitamise kohustust ei rakendu juhul kui taotlus on esmakordne st kui eelnev vabastusperiood puudub või on toimunud kinnistu omaniku vahetus ehk jäätmevaldajaks olev isik on muutunud. Enne otsuse tegemist kontrollib linnavalitsuse haldusamet esitatud tõendeid ja asjaolusid ning kaalub, kas vabastada või mitte. Otsus edastatakse ka Eesti Keskkonnateenused AS–le. Vabastus on tähtajaline ning lõpeb tähtaja möödumisel. Isikutel on võimalik linnavalitsusele esitada taotlus ka ühise kogumismahuti kasutamiseks.

ÜHINE KOGUMISMAHUTI

Lähestikku asetsevatel kinnistutel või ühise õuealaga korter- ja ridaelamutes on jäätmevaldajatel õigus korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmeliikide kogumiseks ja üleandmiseks taotleda ühise(te) kogumismahuti(te) kasutamist.
 
Ühise kogumismahuti kasutamise õiguse saamiseks esitatakse ametiasutusele taotlus, milles märgitakse:
1) ühist kogumismahutit kasutada soovivate jäätmevaldajate nimed ja kontaktandmed ning kinnistute aadressid;
2) ühise kogumismahuti andmed (maht, jäätmeliik) ning paiknemise asukoha aadress;
3) ühise kogumismahuti kõigi kasutajate/jäätmevaldajate kirjalik nõusolek ühise kogumismahuti kasutamiseks ning korraldatud jäätmeveos vastutava isiku nimi ja kontaktandmed.

Ühise kogumismahuti vastutav isik esindab jäätmevaldajaid kõikides kogumismahutiga seotud tellimustes, kohustustes ja vastutuses, esindaja andmed on ära toodud jäätmekäitluslepingus.

Linna poolt määratud ühiskogumismahutite kasutamise piirkondades koordineerib vajaduspõhist veosagedust vastavalt ühiskogumismahuti täituvusele haldusamet.
 
Kui jäätmevaldaja ei ole jäätmevedajale võimaldanud juurdepääsu kogumismahutile, siis on jäätmevedajal õigus rakendada tasu tühisõidu eest. Tühisõit on võrdsustatav jäätmekäitluslepingus sätestatud suurusega kogumismahuti tühjendamise teenustasuga. Jäätmekäitluslepingu puudumisel loetakse tühisõit võrdseks jäätmete vedamisega kõige väiksemast kogumismahutist.

Kui kogumismahutis olevad jäätmed ei vasta sellesse kogumismahutisse kogutavale jäätmeliigile või sisaldavad jäätmeid nagu tule- ja plahvatusohtlikke jäätmeid, sealhulgas kuuma (temperatuuriga üle 40ºC) tuhka, vedelaid ja mudalaadseid jäätmeid, erikäitlust vajavaid jäätmeid, aineid ja esemeid, mis kaalu, mõõtmete või kuju tõttu või muul põhjusel võivad kahjustada mahuteid või jäätmeveokeid või raskendavad märkimisväärselt jäätmete kokkupressimist, siis on jäätmevedajal õigus rakendada tasu tühisõidu eest, mis on võrdsustatav jäätmekäitluslepingus sätestatud suurusega kogumismahuti tühjendamise teenustasuga.

ARVESTUSE PIDAMINE

Jäätmevaldajate üle peetakse arvestust linnavalitsuse poolt peetavas jäätmevaldajate registris, vedaja teostab vedusid registriandmete alusel. Jäätmevaldajana kantakse registrisse üldjuhul kinnistu omanik ning tema kontaktaadressiks rahvastikuregistris olev aadress. Juhul, kui jäätmevaldaja soovib kontaktaadressiks muud aadressi, tuleb sellest informeerida linnavalitsust.

Kortermajades, kus on korteriühistus, kantakse jäätmevaldajana registrisse korteriühistu. Kortermajades, kus korteriühistu puudub, kantakse jäätmevaldajatena registrisse kõik korteriomandite omanikud või kinnistu kaasomanikud, kui linnavalitsusele ei ole antud infot ühise jäätmevaldaja/maja esindaja kohta.

Kinnistu omanikuga kokkuleppel võib jäätmevaldajaks olla ka muu isik, näiteks üürnik või kinnistul tegelikult elav muu isik. Sel juhul tuleb tegeliku jäätmevaldaja andmed edastada linnavalitsusele.

KASULIKUD LINGID