Viljandi Paalalinna kooli õppehoone rekonstrueerimine

Viljandi ja Paala järve kalastamistingimuste parandamine

Projekti nr: 13391

Projekti algus ja lõpp: 10.03.2017-30.09.2017

Projekti kogumaksumus: 25 333,43 eurot, millest SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse toetus on 9 659,58 eurot.

Projekti ülevaade: 2005. aastal rajati Viljandi järve randa ujuvkai, mille puitkonstruktsioonid on käesolevaks aastaks suures osas mädanenud ning muutunud seeläbi kasutajatele ohtlikuks. Rajatise veealused osad on betoonist, seega ajas kestvamad, ning väljavahetamist ei vaja. Ujuvkaid kasutavad paralleelselt mitmed kasutajagrupid, teiste hulgas suplejad ja ujujad ning harrastuskalamehed, viimastest aga eelkõige just need kalastajad, kellel paat puudub.  Projektiga on planeeritud olemasoleva Viljandi järve ranna ujuvkai mädanenud ning seeläbi ohtlikuks muutunud puitkonstruktsiooni asendamine samaväärsega, mis tagab kasutajatele ohutuse ja mugavuse ka tulevikus.

GREEN RAILWAY

Endiste kitsarööpmeliste raudteeliinide taaselustamine läbi keskkonnasõbraliku turismimarsruudi.

Hoolas vaatleja märkab Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti metsade ja põldude vahel vanu raudteetamme, mis on meenutus kunagistest kitsarööpmelistest raudteeliinidest. Kuigi liinid suleti ammu, on vanad raudteetammid ajale hästi vastu pidanud. Just sellele ajaloolisele trassile loovad eestlased ja lätlased koos ühise matkatee.

Ühelt poolt on tegu vana ja huvitava kultuuripärandi taaselustamisega. Teisalt on piki raudteetammi kulgev rada igas vanuses seiklejale ideaalseks marsruudiks, kuna puuduvad järsud tõusud ja langused. Huvitava looduse keskel kulgev rada sobib hästi nii jalgsi, rattaga kui suuskadel liikujatele, ning ka ratsa läbimiseks.

Projekti eesmärk:

Projekti eesmärk on luua uus ja huvitav turismimarsruut, kasutades ära vanu raudteetamme Lõuna-Eestis ja Põhja-Lätis. Korrastatud raudteetammid, mis liidetakse kokku ühtseks matkateeks, on mõeldud liikumiseks nii kohalikele kui külastajatele.

Matkatee kogupikkuseks planeeritakse umbes 700 kilomeetrit, millest ca 290 km kulgeb mööda vanu raudtee trasse.

Viljandi maakonna piires hõlmab marsruut Mõisaküla ja Viljandi vahelist ala ja Lõuna-Eestis (Valgast) Koikkülast Mõnistesse kulgevat liini. Lisaks liidetakse marsruuti ka Kilingi-Nõmme – Mõisaküla vaheline raudteetamm, mis esialgu rajati kitsarööpmelise raudteena, kuid hiljem ehitati ümber laiarööpmeliseks. Põhja-Lätis suunatakse marsruut läbima järgmisi asulaid: Ainaži, Limbaži, Aloja, Rujiena, Valmiera, Melturi, Gulbene. Ära kasutatakse ka töötav kitsarööpmeline raudteelõik Aluksne ja Gulbene vahel, et külastaja saaks oma teel elamuse tõelisest suslasõidust.

Projekti tegevused:

1.       Matkaraja loomine, viitadega tähistamine ja lähedalasuvate külastusobjektide parendamine läbi väikesemahuliste investeeringute

2.       Green Railway koostöövõrgustiku loomine ning võrgustikuliikmete Greenway´de arendamisega seotud teadmiste ja oskuste suurendamine

3.       Turundustegevused Green Railway reklaamimiseks sihtturgudel

Projekti partnerid:

Projekti juhtpartneriks on Vidzeme Turismiassotsiatsioon. Lätist osalevad projektis veel Läti Greenway Assotsiatsioon, Cesise Kultuuri- ja Turismikeskus ning 13 omavalitsust: Salacgrīva, Ape, Alūksne, Valka, Koceni, Aloja, Amata, Mazsalaca, Rūjiena, Gulbene, Limbaži, Valmiera, Vecpiebalga.

Eestist on projektipartneriteks Viljandi Linavalitsus, Viljandi Vallavalitsus, Halliste Vallavalitsus, Mõisaküla Linnavalitsus, Valga Linnavalitsus, Taheva vallavalitsus, Mõniste Vallavalitsus ja Mulgimaa Arenduskoda.

Projekti elluviimise periood:

01.03.2017 – 30.04.2019

Projekti eelarve:

Projekti kogueelarve on 1 174 938,10 eurot, millest Eesti-Läti programmi toetus on  998 697,36 EUR.

Viljandi linna eelarve on 42 536.49 EUR, sh Eesti-Läti programmi toetus 36 156.01 EUR.

See veebileht väljendab autori vaateid. Programmi korraldusasutus ei ole vastutav selle eest, kuidas seda infot võidakse kasutada

Proaktiivsete ja automatiseeritud KOV avalike teenuste disain ja prototüüpimine

Projekti kood  2014-2020.12.03.16-0122

Abikõlblikkuse algus- ja lõppkuupäev           11.10.2016 kuni 31.03.2017

Eraldatud toetus 20 400,00

Projekti sisu

1.      Etapp.  Valitud avalike teenuste kaardistamine (AS-IS):

•    avalike teenuste protsesside tunnuste määramine ja teenuskaartide koostamine;

•    protsesside kaardistus – BPMN notatsioonis protsessiskeemide koostamine;

•    tegevustes vajalike vastutuste, pädevuste ja rollide piiritlemine – RACI mudelil põhinev vastutuste ja rollide maatriks;

•    protsesside jaotamine klassidesse;

•    teenuste ja infosüsteemide seoste tuvastamine;

•    omavalitsuste õigusaktide analüüs ja seos teenustega;

•    õiguslike takistuste tuvastamine.

2.      etapp Avalike teenuste hindamine, kiirete võitude tuvastamine (TO-BE):

•    protsesside eest vastutavate isikute tuvastamine;

•    protsessi tegevuste ajakulu määramine;

•    tegevuste automatiseerimisvõimaluste tuvastamine;

•    protsesside optimeerimisvõimaluste tuvastamine;

•    protsessi tegevuse hindamine ja analüüs selle automatiseerimiseks;

•    lahknevusanalüüs ning probleemide prioritiseerimine.

Projekti esimese kahe etapi kohta on koostatud analüüsiraport. Projekti kolmas etapp: avalike teenuste ümber disainimine ja tervikliku andmemudeli loomine.

Viljandi Kaare kooli katuse rekonstrueerimine

Projekti nr EU49399

Projekti algus ja lõpp: 01.01.2016-31.08.2016

Projekti kogumaksumus: 77 612,64 eurot, millest Regionaalarengu fondi toetus on 32 000 eurot

Projekti eesmärgiks oli parandada koolis valitsevaid olmetingimusi, kuna katus oli soojustamata ning lasi vett läbi. See takistas kooli igapäevatöö normaalset toimimist.

Projekti käigus soojustati katus ning vahetati täies mahus katusematerjal, mille tõttu vähenevad tulevikus küttekulud, otseselt katuse alla jäävad õpperuumid on soojemad, jääb ära sajuvee kooliruumidesse tungimine ning talvel ei teki ohtlikke jääpurikaid.

Viljandi raudteepeatuse ühenduste arendamine

Projekti nr 2014-2020.10.02.001.01.15-0040

Projekti algus ja lõpp: 09.12.2014-01.02.2018

Projekti kogumaksumus: 1 021 684 eurot, millest Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi toetus on 768 575 eurot

Projekti ülevaade: Viljandi raudteepeatuse ümbruse tehniline taristu on amortiseerunud ja osaliselt välja arendamata. Sellest tulenevalt on pärsitud raudteepeatuse kasutamine. Probleemiks on parkimiskohtade vähesus mida tingib bussipeatuse asukoht, kuna linnaliinibusside peatus asub jaamahoone esisel parkimisplatsil ning busside ümberkeeramise koht võtab enda alla pooled parkimiskohad. Projekti raames viiakse bussipeatus teise kohta, mille tulemusel lisandub hulk parkimiskohti. Kuna üha populaarsemaks on muutunud „pargi ja sõida" põhimõtte kasutamine, siis tuleb parkimiskohti juurde luua. Probleemiks on ka liiklusohtlik Pärnu maantee ja Vaksali tänava ristmik. Osaliselt puuduvate kergteede tõttu seavad inimesed end Vaksali tänaval liikudes ohtu. Lapsevankrite ja ratastooliga ei ole täna võimalik raudteejaama juurde liikuda.

Käesoleva projekti eesmärgiks on arendada raudteepeatusega seotud infrastruktuuri, et raudteetransport oleks inimestele paremini kättesaadav. Projekti raames rekonstrueeritakse raudteepeatuse vahetus läheduses olevad tänavad, kergteed, tänavavalgustussüsteemid, parklad ning rajatakse puuduolevad. Projekti raames rajatakse haljastus ning jalgrattaparkla. Parkimiskohtade lisandumiseks muudetakse bussipeatuse asukohta.

Kokku rekonstrueeritakse tänavaid 1100 m jagu, kergteid 750 m ning uusi rajatakse 633 m. Rekonstrueeritakse 24 parkimiskohta ja rajatakse 22 uut. Tänavavalgustuspunkte rekonstrueeritakse 22 ning lisandub 15. Raudteepeatuse juurde rajatakse 8 kohaline jalgrattaparkla. Viljandi raudteepeatus asub strateegiliselt väga heas kohas, kahe suurima ettevõtlusala vahel ning peamise linna läbiva magistraali vahetus läheduses mille ääres asub ka bussijaam. Rahvaarvu vähenemise peatamiseks tuleb luua inimestele parimad võimalikud lahendused paindlikult töötada. Suur osa maakonna elanikest käib tööl väljaspool maakonda, kõige rohkem käib neid välismaal ja Harjumaal. Rongiühendus Viljandiga on Harju-, Järva- ja Raplamaaga ning kõigisse neisse on nii tööl käivaid inimesi kui ka sealt Viljandisse tulevaid inimesi. Eelmisel aastal oli raudteepeatuse kasutajaid Viljandis üle 92 000. Muutes erinevad transpordiliigid inimestele mugavalt kättesaadavaks loome eeldused selleks, et inimesed küll käivad mujal tööl aga elukeskkonnaks valivad siiski Viljandi. Samapalju on oluline, et inimesed saaksid mugavalt reisida ja turistid Viljandimaad külastada.

Lasteaiakohtade pakkumine ning alushariduse andmine 1,5-7-aastastele lastele

Projekti nr 2014-2020.2.01.002.01.15-0012

Projekti algus ja lõpp: 01.10.2015 kuni 30.09.2018

Projekti kogumaksumus: 156 116,52 eurot, millest Euroopa Sotsiaalfondi toetus on 115 688 eurot

Projekti kokkuvõte: Viljandi lasteaed Mängupesa on ümberehituse tulemusena juurde saanud ühe sõimerühma ja täiendavat ruumi sõime ja aiaealiste rühmadesse. Kokkuvõttes suureneb lasteaia kohtade arv 1,5 – 3 aastastele 20 ja 3 – 7 aastastele 6 koha võrra. Käesoleva projekti raames taotles Viljandi linn toetust ühe uue 16- lapselise sõimerühma  loomiseks. 10 täiendavat lasteaiakohta luuakse  olemasolevate rühmade juurde ning nende loomiseks vahendeid ei taotleta.  Projekti tulemusel lapsevanemad ei pea ootama ebamõistlikult kaua, et saada kohta munitsipaallasteaeda. Noortel peredel on võimalik planeerida haridustee jätkamist või tööle asumist, kuna nende lastele on tagatud koht Viljandi linna lasteaedades. Lasteaiakoha olemasolu on üheks motivaatoriks, miks noored pered võiksid tulla Viljandi linna elama. 

Männimäe ettevõtluspiirkonna laiendamine

Projekti number:  EU44514

Abikõlblikkuse periood: 14.05.2013-15.12.2013

Projekti kogumaksumus: 1 354 285,72 eurot, millest toetus Euroopa Regionaalarengu Fondist 1 000 000 eurot

Tegevuse kirjeldus: Projekti raames pikendatakse Reinu teed vastavalt planeeringutele 562 meetri võrra ning rajatakse kruntidel tegevuse alustamiseks vajalikud tehnosüsteemid. Ühistranspordiühendust silmas pidades rajatakse 9 meetri laiune sõidutee, mille vasakus servas sõiduteest 1 m kaugusel on 3 m laiune jalakäijate ja jalgratturite tee. Jalakäijate ja jalgratturite tee on ette nähtud viia ka Reinu tee ja  Riia mnt ristmikust piki Riia maanteed kuni mnt nr 49 ristmikuni, Maanteeameti Lääne regiooni tellimusel koostatud ristmiku plaanilahenduse eskiisiga (OÜ Reaalprojekt töö nr V107-12) hõlmatud alani. Jalgratta- ja jalgtee on projekteeritud ka Reinu tee ja Riia mnt ristmikust linna poole, AS Dold Puidu-tööstuse esise platsini. Tänava  läänepoolsesse serva on ette nähtud 2 maha-sõitu ja Riia maanteelt (üle projekteeritava jalg- ja jalgrattatee) 2 mahasõitu.

Tööde teostaja: AS Kagu Teed

Projekti eesmärgid:

• Projekti lõppedes tekib Viljandi Linnavalitsusel võimalus pakkuda uutele investoritele ettevõtluse alustamiseks juba välja arendatud ligikaudu 65 ettevõttega tööstuspiirkonnas munitsipaalomandis maad koos välja ehitatud vajalike insenertehniliste lahenduste ja juurdepääsuteedega.
• Paraneb piirkonnas tegutsevate ettevõtete transpordi- ja juurdepääsuvõimalus, mis loob eeldused ettevõtete edasiseks arenguks praeguses asukohas ja uute töökohtade loomiseks.
• Töötajatel tekib ühistranspordi kasutamise võimalus ja liikluskoormuse ning ühistranspordi ümbersuunamine Puidu tänavalt Reinu teele, loob eeldused Puidu tänaval tegutsevate ettevõtete laiendamiseks ja arendamiseks.

Viljandi linnavalitsuse projekt „Viljandi linnavalitsuse juhtide ja ametnike tulemustele orienteeritud juhtimiskultuuri arendusprogramm" on rahastatud Euroopa liidu sotsiaalfondi prioriteetse suuna „Suurem haldusvõimekus" meetmest „Avalike teenistujate, kohalike omavalitsuste ja mittetulundusühingute töötajate koolitus ja arendamine".

Projekt kestis ajavahemikul 01.08.2012-31.03.2013

Projekti eesmärgiks on tõsta Viljandi linnavalitsuse haldusvõimekust, selleks sõnastatakse organisatsiooni väärtused ja kujundatakse väärtustel põhinev organisatsiooni tulemustele orienteeritud juhtimismudel. Konsultatsioonidega tagatakse juhtimismudeli juurutamine.

Projekti maksumus oli 6840 eurot millest toetus oli 5814 eurot.

Comenius Regio hariduskoostööprojekt 'Water- the source of life' ('Vesi – elu allikas')

• Kestvus 2 aastat – 2010-2012
• Projekti partnerid (2 regiooni): Oostkamp Belgiast ja Viljandi Eestist.
• Lisaks Oostkampi omavalitsusele osales projektis Belgiast 3 kooli: Basischool De Kiem, Basischool Koning Boudewijn ja Basischool Malpertui ning veel keskkonnaorganisatsioon Regionaal Landschap Houtland ning keskkonna- ja maastikukaitsega tegelev Natuurpunt.
• Eestis koordineeris projekti tervikuna ning tööd siinses regioonis Viljandi linnavalitsus, lisaks osalesid Viljandi C.R. Jakobsoni nim. Gümnaasium, Viljandi Paalalinna Gümnaasium ja Soomaa Rahvuspargi Külastuskeskus.
• Projektist lähemalt http://kultuuri.net/visit/comeniusregio