Ukraina julgeolekukriis

 

Olulised abi- ja infokontaktid
Важная помощь и информационные контакты  

  • Ukraina kriisikoordinaatori telefon +372 5400 2218e-post ukraina@viljandi.ee

  • Riigiinfotelefon 1247 vastab 24/7 

  • Џілодобовий телефон українського кризового координатора +372 5400 2218; ел. пошта ukraina@viljandi.ee

  • Julgeolekukriisi kohta leiab rohkem infot kriis.ee lehelt.
     
  • Eesti Pagulasabi veebileht: pagulasabi.ee (EE)
    Эстонский совет по делам беженцев: pagulasabi.ee/ru (RU)
  • Töökoha leidmine: tootukassa.ee (EE)
    Поиск работы: tootukassa.ee/ru (RU)

 

-------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

-------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

 

Ukraina kodanike Eestisse tulek

 

Ukraina kodanike võimalused Eestisse saabumiseks ja siin viibimiseks

Огляд дійсних умов можливого приїзду громадян України до Естонії та їх адаптації 

Overview of the current conditions of the possible arrival and adaptation of Ukrainian citizens in Estonia 

Обзор действующих правил для возможного прибытия граждан Украины в Эстонию и их адаптации

 

 

Mida teha edasi, kui majutad enda juurde Ukraina sõjapõgenikud?

1. Teata majutatud põgenikest linna infokontaktile, kriisikoordinaatorile: ukraina@viljandi.ee+372 5400 2218. Edasta saabunute arv, nende nimed, vanused, kontaktandmed ning ole valmis vastama kriisikoordinaatori täiendavatele küsimustele.

2. Kriisikoordinaator võtab pärast teate saamist teiega ühendust ja lepib kokku kohtumise.

3. Mõtle läbi ja anna teada, kui kaua oled valmis põgenikke majutama ning muudes tegevustes abistama.

4. Kohtumisel hindab kriisikoordinaator põgenike abivajadust ja nõustab järgmistes küsimustes:

  • vältimatu abi (vajadusel söök, riided, meditsiiniline esmaabi)
  • eluase
  • lasteaed ja kool
  • töö leidmine
  • tervishoid
  • vaimse tervise tugi
  • lemmikloomad
  • dokumentide ja taotluste vormistamine
  • isikukoodi loomine

5. Enamasti on põgenikud Eestisse sisenedes juba esitanud ajutise kaitse taotluse. Kui see on veel tegemata, juhendab meie koordinaator vajadusel, kuidas taotlust Politsei- ja Piirivalveametis vormistada 

Ajutine kaitse on 1-aastane elamisluba, mis annab Ukraina kodanikele ja nende pereliikmetele samad õigused nagu Eesti elanikele. Sõja jätkumisel Ukrainas saab ajutist kaitset vajadusel pikendada. Ajutise kaitse taotlemine ei ole sõjapõgenikule kohustuslik, kuid tagab sarnaselt Eesti elanikele ligipääsu erinevatele teenustele ja toetustele: nt õigus töötada, ligipääs alus- ja põhiharidusele, ravikindlustus, toimetulekutoetus, peretoetus jne.

NB! Kui märkad Viljandi linna territooriumil Ukraina sõjapõgenikke, kes ei tea, kuhu minna, siis helista samuti numbril +372 5400 2218 või 112.

 

Majutus Viljandis – eluruumi kulude hüvitamine Ukraina sõjapõgenikele

 

Selleks, et Ukraina pered leiaks endale pikaajalise (vähemalt aastase või tähtajatu) elukoha ja sõlmiks korrektse üürilepingu, on riigi poolt ette nähtud rahaline hüvitis. Hüvitis on mõeldud ka selleks, et kohalikul korteriomanikul oleks turvalisem lepingut sõlmida (saab küsida ettemaksu).

Hüvitist saab taotleda ajutise kaitse saajast Ukraina sõjapõgenik, kes on lahkunud Ukrainast peale sõja algust 24.02.2022 ning kes elab Viljandis. Taotluse peab esitama sõjapõgenik. Korteriomanik või kohalik vabatahtlik võib temaga asjaajamise lihtsustamiseks sotsiaalametisse kaasa tulla, et aidata.

Hüvitist on võimalik taotleda ainult üks kord – uue pikaajalise üürilepingu sõlmimiseks või juba sõlmitud pikaajalise üürilepingu kulude hüvitamiseks.

Hüvitise suurus on maksimaalselt 1150 € (sellepärast, et vähemalt 50€ läheb taotluse menetlemise kulude katmiseks). Kogu seda summat välja maksta ei ole kohustuslik. Makse tehakse vastavalt reaalsetele kuludokumentidele.

Hüvitist makstakse sõjapõgenikule, üürileandjale või ka näiteks sõjapõgenikku abistanud vabatahtlikule, kes on teinud sõjapõgeniku eluruumiga seotud kulutusi (nt mööbli või kodutehnika ostmine, remonditööd). Otsuse, kellele kulud hüvitatakse, teeb sotsiaalamet. Hüvitamisele kuulub: üür, maakleritasu, tagatisraha ja elamispinna kasutusele võtmise või hädavajaliku sisustamisega seotud kulud. Hüvitise saamiseks on vaja esitada kuludokumendid ja üürileping või korteriomanikuga kooskõlastatud üürilepingu projekt.

Hüvitist saavad taotleda nii perekonnad kui ka inimesed, kes elavad korteris üksi. Taotleda saavad ka need, kellel veel ei ole sissekirjutust. Aga hiljemalt toetuse väljamaksmise ajaks tuleb oma elukoht Viljandis ametlikult registreerida. Sõlmitav üürileping on standardne. See ei anna ukrainlastele mingeid eeliseid võrreldes kohalikega. (Näiteks on sõlmitud leping võimalik lõpetada 1-kuulise etteteatamisega).

Hüvitist saab taotleda Viljandi Sotsiaalametist (Laidoneri plats 5a).

sotsiaal@viljandi.ee, +372 4354 766

Ukrainlaste vastuvõtuaeg: esmaspäev 8–17, lõuna 12–13, neljapäev 14–18

Majutus Viljandis – millega saaksid aidata?

Viljandis on tänu lahketele linlastele ja ettevõtetele majutuse leidnud üle 300 sõjapõgeniku. Suure häda korral, on linnavalitsusel valmidus tekitada kriisimajutus veel 200–300 inimesele. Teeme selleks koostööd ka kõigi siinsete majutusettevõtetega.

Kuni sõda kestab, kasvab põgenike arv ka Viljandis tasapisi. Seepärast kaardistame jätkuvalt majutusvõimalusi. Kui saate põgenikele peavarju pakkuda, andke sellest teada! Selleks palume täita küsimustiku, mis avaneb lisatud QR koodi abil või LINGILT 

 

 

 

Humanitaarabi – millega saaksid Sina aidata?

Meil võib olla vaja linlaste ja ettevõtjate abi, et varustada tühjad elamispinnad esmavajalike vahenditega. Kogume igaks juhuks infot madratsite, voodipesu, side- ja kommunikatsioonivahendite, mööbli jm kohta. Samuti ootame teie pakkumisi erinevate teenuste ja abi osutamiseks (nt linnaekskursioonid, juukselõikus, IT-abi jne).

Abipakkumise võimalustest teada andmiseks palume täita küsimustiku, mis avaneb lisatud QR koodi abil või LINGILT

 

 

 

Missugused on ametlikud ja turvalised annetamisvõimalused?

Viljandi sõpruslinn Ternopil on suur Ukraina liiklussõlm, mille kaudu paljud põgenikud piiri poole liiguvad. Ternopili  linnavalitsus ootab kõigilt aidata soovijatelt rahalist abi, et soetada selle eest humanitaarabi kohapeal vastavalt vajadusele. Viljandi linnavalitsus otsustas sõpru aidata ning kutsub üles ka kõiki linlasi seda tegema! Annetuse saab kanda Viljandi linnavalitsuse kontole. Linnavalitsus toimetab raha sealt edasi Ternopili linna heategevusorganisatsioonile. Oleme praeguseks üle kandnud juba rohkem kui 35 000 €.

Makse saaja: Viljandi Linnavalitsus
Kontonumber: EE021010302005455005
Selgitus: Ternopili heaks

Viitenumbrit ei ole vaja lisada.

 

Ukraina heaks on lehekülg, mis koondab Eesti Pagulasabi, Mondo ja Ukraina Kultuurikeskuste MTÜd, kes koguvad annetusi ning kasutavad neid vastavalt sellele, mida enim vaja on. Samuti leiab sealt transpordiabi, pakkuda majutust ja registreerida end vabatahtlikuks.

Eesti Punase Risti MTÜ andmetel on Ukrainas puudus toidust, meditsiini- ja hügieenitarvetest. Samuti on katkendlik elanike varustamine vee, elektri ja küttega. Punane Rist kogub annetusi Ukraina elanike toetuseks, mis jõuavad abivajajateni Ukraina Punase Risti vahendusel.

MTÜ Eesti Pagulasabi tegeleb põgenike toimetamisega Ukraina piirilt Eestisse ning pakub tugiteenuseid rahvusvahelise kaitse saajatele Eestis. Lisaks on välja toodud ka teised võimalused aitamiseks.

MTÜ Mondo on suurim arengukoostöö, humanitaarabi ja maailmaharidusega tegelev Eesti organisatsioon, mis on alates 2014. aastast pakkunud Ukrainas sisepõgenikele ning kriisipiirkonna elanikele toidu- ja meditsiiniabi, toetanud psühholoogide tööd ning algatanud kriisipiirkonna koolidele inimõiguste hariduse programmi. Lähiajal vajavad Mondo sõnul humanitaarabi kõik kodudest lahkuma sunnitud Ukraina elanikud.

MTÜ Ukraina Kultuurikeskus kogub annetusi Ukraina toetamiseks ning annetusi kasutatakse vastavalt sellele, mida hetkel kõige enam vaja on – sõjapõgenikele nii Ukrainas kohapeal kui ka Eestisse jõudmisel ning vabatahtlikele rindel kütuse, toidu jms abi andmiseks.

Riigikaitse Edendamise Sihtasutus algatas koos Eesti Reservohvitseride Koguga heategevusliku annetuskampaania, millega toetatakse Ukraina sõjas kannatada saanute ravi Eestis või teistes liitlasriikides. Arvelduskonto: EE162200221078603616 selgitus: "toetus Ukrainale"

Otsetoetus Ukraina sõjaväele – saab toetada ka annetades otse Ukraina pangas avatud arvelduskontole: UA843000010000000047330992708, kus IBAN number on eurodes kannete jaoks DE05504000005040040066.

Päästeliit kogub annetusi Ukraina päästjate abistamiseks. Oodatud on päästevarustus nagu tuletõrjujate saapad, kuumakindlad riided, tuletõrjuja kiivrisukad, kerged keemiakaitseülikonnad, ABEK (gaasi ja tolmu) filtritega respiraatorid, keemiliste ühendite identifitseerimiskomplektid (CAIS), termokaameraga droonid, kiivrilambid, kaasaskantavad gaasidetektorid, termokaamerad, mootorsaed. Toetada saab ka rahalise panusega, mille eest Päästeliit soetab eeltoodud vahendeid ning korraldab nende kohale viimise.

Eesti Töötukassa avas keskkonna, kus tööandjad saavad panna üles oma tööpakkumised ning kus Ukrainast saabunud inimesed või nende kontaktisikud Eestis saavad tööandjatega ühendust võtta.

 

Tulumaksuvabalt ja ülekandega saab annetada:

  • Eesti Punane Rist MTÜ EE742200001180001436
  • MTÜ Eesti Pagulasabi EE791010220258852223
  • MTÜ Mondo EE491010220099409013
  • MTÜ Ukraina Kultuurikeskus EE401010220229090221​
  • Riigikaitse edendamise SA sihtotstarbelisele arvelduskontole EE162200221078603616 selgitusega "toetus Ukrainale"
  • Otse annetades Ukraina sõjaväele Ukraina pangas arvelduskontole: UA843000010000000047330992708, IBAN eurodes kannetele DE05504000005040040066
  • Päästeliit, EE547700771002741382, Selgitus: Ukraina, päästevarustust annetada, võta ühendust info@paasteliit.ee või telefonil 527 4112.
  • Tulumaksuvabalt ja helistades saab annetada kas MTÜ-le Mondo või MTÜ-le Eesti Pagulasabi:
  •  nr 9000380 või nr 9003801 annetad 5 eurot
  • nr 9000381 või nr 9003802 annetad 10 eurot
  • nr 9000382 või nr 9003803 annetad 50 eurot
  • Vabatahtlikuks saab ennast pakkuda: https://www.pagulasabi.ee/tule-vabatahtlikuks või ukr.est.congress@gmail.com
  • Majutusabi saab pakkuda: https://www.pagulasabi.ee/paku-abi või ukrainakaitse.majutus@online.ee
  • Transpordiabi (Ukraina piirilt Eestisse, Eestist Ukraina piirile): madle@pagulasabi.ee; evacestonia@gmail.com

Värskeimat infot annetuste kogumise jms kohta näeb SIIT

Riigikantselei infoleht

 

 

Kas oskad vene või ukraina keelt või tead kedagi, kes seda räägib?

Otsime inimesi, kes räägivad lisaks eesti keelele ka vene või ukraina keelt ning on valmis Ukrainast tulevaid peresid tõlkimisel ja kohanemisel abistama. Palun võtke meiega ühendust: ukraina@viljandi.ee, +372 5400 2218

Вкажіть, будь ласка, людей, які, окрім естонської, володіють також російською чи українською мовами та готові допомогти дітям та родинам з України з перекладом. Iнформаційний телефонt: ukraina@viljandi.ee+372 5400 2218

Мы ищем людей, которые помимо эстонского языка также говорят на русском или украинском и готовы помочь семьям, приехавшим из Украины, с переводом и адаптацией. Пожалуйста свяжитесь с нами: ukraina@viljandi.ee, +372 5400 2218

 

 

Kuidas saan ise võimalikeks kriisideks valmistuda?

Iseseisev hakkamasaamine ja igaühe roll kriisideks valmistumisel on väga oluline. Kriisi korral võib abi kohale jõuda eeldatust hiljem. Seega on tähtis, et igaüks mõtleks enda ja oma pere jaoks läbi, kuidas saada hakkama siis, kui elutähtsad teenused (küte, elekter, vesi ja kanalisatsioon, internet jm) peaksid katkema.

Inimene peaks hädaolukordades ja elutähtsa teenuse katkemise korral toime tulema vähemalt seitse päeva, kuni riigi abikäsi sinuni jõuab.

  • Hoia kodus elementaarset toidu, ravimite ja esmatarbekaupade varu.
  • Mõtle läbi, mida teha võimaliku elektrikatkestuse korral ja kuhu minna, kui oma kodus enam hakkama ei saa, sest pole kütet, elektrit või vett.
  • Hoolitse, et sul oleks varuks sularaha, millega saad kuni nädala jooksul hakkama olukorras, kus kaardimaksed ei toimi.
  • Kui sul on auto, hoia kütusepaak pidevalt vähemalt pooltäis ning võimalusel hoia veidi kütust varuks ka kodus. Eestis on mitukümmend autonoomse elektritoitega tanklat, kus saab sularaha eest tankida ka siis, kui elektrivarustus või side ei toimi. Tanklate kaardi leiad siit.
  • Ära jäta aeguva dokumendi vahetust viimasele minutile, sest energia- ja sidekatkestuste või küberrünnete korral võivad järjekorrad oluliselt pikeneda. 
  • Käitumisjuhised võimalike kriisidega toimetulekuks leiab SIIT
  • Soovitusliku hädaolukorra varu kirjelduse leiab SIIT
  • Käitumisjuhiseid kriisiolukordadeks leiad ka veebilehelt Ole Valmis ning samanimelisest rakendusest.

 

Soovituslik nädalane varu:

  • 21 liitrit joogivett
  • pakisupid / püreepulbrid
  • purgisupid ja -toidud
  • kuivikud
  • konservid (liha- , puu- ja juurvilja)
  • kommid, halvaa, küpsised
  • vajadusel beebitoit
  • taskulamp ja varupatareid
  • patareidel / akudel töötav raadio
  • esmaabitarbed ja ravimid, mida pere tarbib
  • laetud akupank mobiilsete seadmete laadimiseks
  • küünal ja tikud
  • priimus vee ja toidu soojendamiseks / valmistamiseks
  • niisked salvrätikud
  • sularaha

 

 

Kuidas lakkamatus infovoos orienteeruda?

Eesti Päevaleht koostas juhised, kuidas olla võimalikult kindel, et sinuni on jõudnud tõene informatsioon ning kuidas kontrollida, et valeväiteid edasi ei jaga. Lisasime Viljandi vallavalitsuse poolt juurde mõned näited.

  • Ajakirjanduslikud kokkuvõtted. Vii end kurssi sündmustega, mis on meid tänase päeva juurde toonud. Selleks on usaldusväärsed kvaliteetmeedias tehtud kokkuvõtted, ajajooned, graafikud jne. Ajakirjanikud on uurinud ja süvitsi tööd teinud selleks, et panna kokku faktitäpne ja konkreetne info, mida saab reeglina usaldada.
  • Vali endale päevas aeg, mil uudistega kurssi viia. Praegu on infoküllus väga suur ja igast kanalist tuleb pidevalt midagi uut peale. Valimatu uudistes surfamine kulutab palju aega ja energiat ning võib tekitada asjatut ärevust. Soovitav oleks valida endale kindel aeg päevas, mil uudised üle vaatad. Ilmselt on jõutud selleks ajaks mõni väide ka faktidega kinnitada või ümber lükata.
  • Loe uudiseid mitmest kohast. See on meediatarbimise keskne reegel, et informatsiooni tuleks lugeda mitmest väljaandest, sest nii saad kätte rohkem fakte ja tasakaalustatuma pildi. Ei tasu jääda kinni vaid ühte väljaandesse, mida pühalikult iga päev lugeda.
  • Sotsiaalmeedia ei ole usaldusväärne infoallikas. Ukrainaga seoses toimub internetis ka infosõda. Sotsiaalmeediasse paisatakse palju valeinformatsiooni eesmärgiga külvata vaenu ning lõhestada kogukondi. Kui tekib kahtlus, tasub alati  kontrollida, kas uudist on kajastatud ka mõnes tõsisemas meediakanalis meil või välismaal.
  • Grupid ja tundmatud leheküljed on ohtlikud. Üldjuhul luuakse Facebookis selliseid gruppe ja lehekülgi, kus sarnase mõtlemisega inimesed saavad omavahel informatsiooni jagada. Nii ei saa olukorrast mitmekülgset vaadet ning on oht jääda kinni infomulli.
  • Analüüsi seda, mida sa loed. Kas tegemist on uudisega või lihtsalt sotsiaalmeedia postitusega? Äkki on see hoopis kellegi arvamuslugu? Jälgi hoolega, kes teemal sõna võtavad ning mis kontekstis.
  • Kõik eksperdid ei ole eksperdid. Kui näiteks poliitikud võtavad sõja teemal sõna, siis on palju suurema kaaluga selle poliitiku analüüs, kellel on olemas ka varasem riigikaitse või rahvusvahelise suhtluse kogemus. Jälgi, et sotsiaalmeedias sõna võtvad "eksperdid" oleksid ka päriselt selle ala asjatundjad.
  • Sinine linnuke ei tähenda tingimata usaldusväärsust. Kui Twitteris, Facebookis või mujal sotsiaalmeedias on kasutaja taga sinine linnuke (ehk ta on platvormi poolt kinnitatud "ametlik" kasutaja) ei näita see, et tegemist on eksperdiga. Ametlikud kasutajad võivad olla ka suunamudijad, kuulsused või muu suure jälgijaskonnaga kasutajad. Kõige usaldusväärsemad on ametlikud riigiasutused - näiteks Ukraina ministeeriumid.
  • Emotsionaalsus ei ole alati hea. Ole tähelepanelik hinnanguliste sõnade juures. Kui miski on tekstis kirjeldatud, kui "kohutav", "fantastiline", "üdini kuri", "loll", "imeline", siis on ilmselt kirjutajal on teatud seisukoht. Tugevad emotsioonid panevad meid tegema mõtlematuid tegusid. Kui infokild sind väga hirmutab või vihastab, siis tuleks võtta paus ja lasta selle emotsiooni tipul mööda minna. Seejärel oleks mõistlik sõnumit uuesti veidi selgema pilguga üle vaadata.