Esimesest juulist 2015 jõustusid Eestis uus Planeerimisseadus ja Ehitusseadustik. Seaduste jõustumine on toonud mitmeid muudatusi planeerimise ja ehituse alal.

Planeerimisseaduse järgi on Viljandi linnas ehitusprojektide koostamisel ja ehitamisel üldreeglina detailplaneeringu koostamise kohustus.

Ehitusseadustiku järgsed toimingud sõltuvalt ehitatava hoone suurusest, asukohast, naaberehitistest ja paljudest muudest tingimustest.

Viljandi linnas on ehitamissoovi korral otstarbekas pöörduda linnavalitsuse arhitektuuriameti poole, et koos leida soovitud ehitise püstitamiseks parim lahendus ning selgitada välja, kas on vaja koostada detailplaneering või projekteerimistingimused, kas tuleb koostada ehitusprojekt, kas tuleb taotleda ehitusluba või piisab linnavalitsuse teavitamisest.

 

EHITAMINE

Ehitusseadustiku kohaselt on ehitamine ehitise püstitamine, rajamine, paigaldamine, lammutamine ja muu ehitisega seonduv tegevus, mille tulemusel ehitis tekib või muutuvad selle füüsikalised omadused. Ehitamine on ka pinnase või katendi ümberpaigutamine sellises ulatuses, millel on oluline püsiv mõju ümbritsevale keskkonnale ja funktsionaalne seos ehitisega.

Ehitamiseks ehitusseadustiku mõistes on ka ehitise lammutamine ja ka ehitise lammutamiseks tuleb linnavalitsuselt taotleda ehitusluba.

Ehitised jagunevad suuruse järgi kolme gruppi: kuni 20 m², 20-60 m² ja suurema kui 60 m² ehitisealuse pinnaga hooned. Kõrguse järgi jagatakse ehitised kaheks – alla 5 m kõrgusega ehitised ja üle 5 m kõrgusega ehitised.

Ehitisealune pind on hoone maapealse osa aluse pinna projektsioon  horisontaalpinnal. Selle hulka arvestatakse ka ehitise väljaulatuvad osad nagu rõdud ja  varikatused. Lähtudes hoonete ehitisealuse pinna suurusest, on nende ehitamiseks vajalikud toimingud erinevad. Tehniliste andmete määramisel on aluseks Majandus- ja taristuministri määrus nr. 57, vastu võetud 05.06.2015 - https://www.riigiteataja.ee/akt/110062015008

Ehitusteatis tuleb esitada 20–60 m² ehitusaluse pinnaga ja kuni 5 m kõrguse hoone püstitamisel, millel ei ole avalikkusele suunatud funktsioone ning üle 60 m² ehitisealuse pinnaga elamu ümberehitamisel või laiendamisel.

Alla 20 m² hoonete ja rajatiste ehitamise puhul pole üldjuhul vaja ka ehitusteatist esitada, ent linnavalitsusel on põhjendatud juhul siiski õigus nõuda ehitusteatise esitamist selliste ehitise kohta, mis ei sisaldu Ehitusseadustiku Lisas 1 „Tabel ehitusteatise, ehitusprojekti ja ehitusloa kohustuslikkuse kohta."

Ehitusluba antakse ehitusprojekti alusel ning see on kohustuslik hoonetele, mis on 0-60 m² ja üle 5 m kõrged ning hoonete, mis on üle 60 m² ehitusaluse pinnaga ja rajatiste püstitamisel. Samuti tuleb taotleda ehitusluba, kui laiendatakse ehitist üle 33% olemasolevast mahust. Ehitusluba tuleb taotleda ka ehitusloakohustuslike hoonete lammutamisel. Ehitusloa kehtivusaeg on uue seadustiku kohaselt viis aastat, aga kui ehitamisega on juba alustatud, kehtib luba seitse aastat.

Täpsemalt saab tingimustest teada Ehitusseadustikust ja selle  lisadest 1 ja 2 (https://www.riigiteataja.ee/akt/105032015001).

 

DETAILPLANEERING JA PROJEKTEERIMISTINGIMUSED

Kui hoonete püstitamiseks on vajalik ehitusluba, tuleb koostöös arhitektuuriametiga selgitada, kas ehitusprojekti koostamise aluseks on olemas detailplaneering. Detailplaneering peab olema kooskõlas linna üldplaneeringuga. Kui detailplaneering on vanem kui 5 aastat, on vajalik taotleda projekteerimistingimused.
Vastavalt muinsuskaitseseadusele on mälestise ja muinsuskaitsealal asuva hoone ehitusprojekti koostamise aluseks muinsuskaitse eritingimused.

Detailplaneeringu või projekteerimistingimuste alusel koostatakse projekt. Linnavalitsuse Projektide läbivaatamise komisjon vaatab selle läbi, teeb projekti korrigeerimiseks vajalikud märkused ja ettepanekud ning kooskõlastab ehitusprojekti. Ehitusprojekti kinnitamise ehitusloa andmise korraldab arhitektuuriamet.

Planeerimine ja projekteerimine vanalinna muinsuskaitsealal ja selle kaitsevööndis nõuab põhjalikumat ehitusprojekti ja mälestiste puhul ka muinsuskaitseametiga kooskõlastamist.

Planeerimisseadus 1. juuli 2015 https://www.riigiteataja.ee/akt/126022015003

Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seadus 1. juuli 2015 https://www.riigiteataja.ee/akt/EhSRS

 

LINNAVALITSUSE TEAVITAMINE JA LOAD

Ehitustöid alustades annab omanik omavalitsusele sellest teada. Kui hoone on valmis, peavad selle üle vaatama linnavalitsuse, päästeameti  ja teiste järelevalvet teostavate asutuste töötajad. Kui järelevalveametnikel ehitise kohta märkuseid ei ole, väljastab linnavalitsus kasutusloa.

Ebaseadusliku ehitamise eest teeb vastav ametnik omanikule ettekirjutuse või määrab rahatrahvi.

Teatiste ja loataotluste (ehitus- ja kasutusload, ehitusteatised, projekteerimistingimused) vormid saab Majandus- ja taristuministeeriumi kodulehelt  https://www.mkm.ee/et/ehitisregister .

Kinnismälestisel, selle kaitsevööndis ja muinsuskaitsealal tööde lubade vormid saab Muinsuskaitseameti kodulehelt  http://muinas.ee/sinule/vormid .

Projekteerimistingimuste taotlemise ja detailplaneeringu algatamise küsimustega palume pöörduda juhtivarhitekt Jaak Reinula poole telefonil 435 4743 või e-postil jaak.reinula@viljandi.ee

Muinsuskaitselistes küsimustes  arhitektuuriameti kultuuriväärtuste spetsialisti Monika Vestmani poole telefonil  435 4742, e-post monika.vestman@viljandi.ee.

Ehitus- ja kasutuslubade küsimustes palume pöörduda arhitektuuriameti ehitusinseneri Hans Priks poole telefonil 435 4741 või e-postiaadressil hans.priks@viljandi.ee.

Kaevelubade küsimustes aitab majandusameti teede spetsialist Heikki Teearu, telefonil 435 4715 või e-postil heikki.teearu@viljandi.ee .

Ebaseadusliku ehitustegevuse  korral näeb  ehitusseadustiku peatükk 16 ette trahve suurusega kuni  300 trahviühikuga eraisikutele ja 32 000 euroga juriidilistele isikutele.