2004. aastal loodud ülemaailmne UNESCO loovlinnade võrgustik hõlmab seitset linnade kategooriat: disainilinnad, filmilinnad, gastronoomialinnad, kirjanduslinnad, meediakunsti linnad, muusikalinnad ning käsitöö- ja rahvakunstilinnad. 

 

Eestist kuuluvad loovlinnade võrgustikku Tartu kirjanduslinnade kategoorias ja Viljandi käsitöö- ja rahvakunsti kategoorias.

 

Viljandi kui UNESCO käsitöö- ja rahvakunstilinna eesmärgid ja tegevussuunad

 

Loovlinna väärtused lähtuvad kestlikkuse põhimõtetest:

jätkusuutlik kultuuripärand

jätkusuutlik kogukond

jätkusuutlik keskkond

 

Olulisemad eesmärgid: 

• Kultuuripärand kui jätkusuutlik, ligipääsetav, tuntud ja inspireeriv loomeallikas üksikisikutele ja kogukondadele.
• Kultuuripärandiga lõimitud loovtegevustesse on arvestavalt kaasatud lapsed, noored ja sotsiaalselt haavatavad grupid. 
• Viljandi on rahvakultuuri professionaalsete loojate, uurijate ja ettevõtjate keskus.
• Viljandi on rahvusvaheliselt tunnustatud koostööpartner ja päranditurismi sihtkoht.

 

UNESCO loovlinnaks olemine võimaldab näidata laiemale avalikkusele Viljandi pärandis peituvaid väärtusi ja tutvustada viise, kuidas need saaks aidata kaasa igapäevase elu rikastamisele nii kultuurilises, sotsiaalses kui majanduslikus vaates. 

Loovlinna tegevuste rakendamine toimub Viljandi kultuuriorganisatsioonide, haridusasutuste ja linnavalitsuse koostöös. 

Loovlinna tegevusi veab eest TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, mis koondab kõigi asutuste esindajad ja vabatahtlikud loovlinna toimkonda. 

 

Loovlinna tiitli raames valitakse igal aastal ka rahvakunsti, käsitööga või teiste seotud loovaladega tegelev linnameister, kes elavdab Viljandi loomeelu ning aitab kujundada Viljandi linna mainet rahvusvaheliselt tuntud UNESCO loovlinnana. Linnameister valitakse üheks aastaks ning linnameistri leidmiseks viiakse koostöös Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liiduga vastavalt statuudile läbi avalik konkurss. 

 

Rohkem infot loovlinna kohta leiab veebilehelt https://visitviljandi.ee/et/unesco. 

 

 

Pärandilinn Viljandi 2023 aasta teema on "Pärandaiandus"

Pärandaiandus tõstab fookusesse liigirikkuse toetamise ajalooliste aiapidamise viiside kaudu ning juhib tähelepanu vanaemade aedades kasvanud taimesortidele, mis tänapäeval kadumas on. Pärandaiad võimaldavad meil oma esivanemate lugusid tagasi püüda ja lastele ja lastelastele edasi anda ning mitmekesistada meie toidulaudu. Läbi pärandaianduse saame teadlikumaks oma ainulaadsetest traditsioonidest. Võib isegi öelda, et pärandaed on elava ajaloo vorm

 

Pärandilinn Viljandi otsib linnameistrit

Pärandilinn Viljandi otsib linnameistrit, kes elavdaks aasta jooksul linna loomeelu ja aitaks kujundada Viljandi mainet rahvusvaheliselt tuntud loovlinnana. Linnameistrit otsitakse fookusteemale kohaselt pärandkultuuri või aianduse või nendega seotud loovaladel tegutsevate inimeste seast.

Linnameistrile on ette nähtud aastatasu 5200 eurot.

Pärandilinn Viljandi tegevuste eestvedaja, TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia pärandtehnoloogia õppekava programmijuht Ave Matsin räägib, et linnameistriks oodatakse inimest, kes oskab aiapärandist välja noppida teadmised ja oskused, mida on kasulik rakendada loovalt tänaste probleemide lahendamisel. Samuti peaks ta neid teadmisi inspireerivalt edasi andma nii Viljandis kui kaugemal. "

Linnameistri tiitlile kandideerimise sooviavaldus tuleb saata hiljemalt 10. märtsiks 2023 aadressile kultuur@ut.ee. Vabas vormis avalduses tuleb kirjeldada oma nägemust linnameistri rollist ja panusest Viljandi linnaelu elavdamisse, loovlinna maine tõstmisse ning linnaelanike ja külaliste heaolu parendamisse. Samuti tuleb kirjeldada oma viimase viie aasta loomingulist tegevust ja mida plaanitakse teha linnameistriks olemise perioodil.

Linnameistri konkursi statuudiga saab tutvuda veebilehel https://www.viljandi.ee/unesco-loovlinn

 

Rohkem infot: 

Ave Matsin
+372 526 2510
ave.matsin@ut.ee