Elukohatoimingud

18.-19.09.2023 vastuvõttu ei ole

Kõigil Eesti elanikel on kohustus hoolitseda selle eest, et nende elukohaandmed rahvastikuregistris oleksid õiged. Elukoha registreerimine tähendab inimese elukoha andmete kandmist rahvastikuregistrisse. Inimene on kohustatud esitama oma andmed rahvastikuregistrisse pärast uude elukohta kolimist 14 päeva jooksul, rahvastikuregistrist valede andmete leidmisel või elukoha andmete puudumisel.

Elukohateade esitage kohaliku omavalitsuse rahvastikuregistriga tegelevale ametnikule (registripidajale), kui:

  • asute uude kohta elama
  • muudate elukohta Eestis
  • asute elama välismaale
  • kolite välismaalt tagasi Eestisse

Elukoha registreerimine

Elukohateadet saab esitada:

e-rahvastikuregistris

E-rahvastikuregistrisse sisenemiseks on vajalik kehtiv ID-kaart, Mobiil-ID või Smart-ID.

  • kohalikus omavalitsuses kohapeal;
  • kohalikule omavalitsusele posti teel, lisades elukohateatele koopia isikut tõendava dokumendi isikuandmetega leheküljest;
  • kohalikule omavalitsusele digitaalallkirjaga allkirjastatult e-posti teel.

Elukohateate peavad allkirjastama kõik elukohateatel esitatud täisealised isikud, välja arvatud eestkostetavad.

Kehtivaid elukohaandmeid saate kontrollida e-rahvastikuregistris

Elukohateate prinditava ja elektrooniliselt täidetava vormi leiab Viljandi Linnavalitsuse kodulehelt.

Elukohateates esitatakse ühe elukoha täpsed ja täielikud aadressiandmed. Ühel aadressil elavad isikud võivad esitada ühise elukohateate, kindlasti tuleb teatel esitada ka alaealiste laste andmed. Elukohateate esitamisel toimub registreerimine uuele aadressile, väljaregistreerimine vanast elukohast toimub automaatselt ja selleks ei pea midagi tegema.

Elukohaandmete kehtivuse alguskuupäev on elukohateate linnavalitsusse saabumise päev, ent soovi korral on võimalik alguskuupäevaks esitada 14 päeva varasem kuupäev. Välisriiki elama asudes on võimalik teatada välisriigi elukohaandmed 30 päeva etteulatuvalt enne välisriiki elama asumist või 14 päeva tagasiulatuvalt, kui välisriiki on juba elama asutud.

Alaealise lapse elukoha registreerimisel tuleb esitada ka teise hooldusõigusliku vanema nõusolek. Teise vanema nõusolek on vabas vormis kirjutatud ja allkirjastatud dokument.

Kui isik ei ole elukohateates märgitud ruumi omanik, tuleb elukohateatele lisada ruumi kasutamise õigust tõendava dokumendi koopia (näiteks üürileping) või ruumi omaniku luba (allkiri elukohateatel). Omaniku nõusolekut ei ole vaja, kui rahvastikuregistrisse kantakse isiku välisriigi elukoha andmed.

Kaasomandis oleva ruumi aadressi kandmiseks rahvastikuregistrisse tuleb elukohateate esitajal lisada elukohateatele kõigi kaasomanike või nende esindajate nõusolek, kui ruumi omanike vahelisest kaasomandi kokkuleppest ei tulene teisiti.

 

Eluruumi omaniku õigustatud nõudmine

Kui inimese elukohaks on märgitud kellelegi teisele kuuluv ruum, mida tal ei ole õigust oma elukohana kasutada ning mida ta elukohana ei kasuta, on ruumi omanikul õigus esitada vastava aadressi järgsele kohalikule omavalitsusele avaldus ruumi registreeritud isiku elukohaandmete muutmiseks.

Omaniku õigustatud nõudmise esitamiseks peavad olema täidetud järgmised tingimused:

  • isiku elukohaks on märgitud omanikule kuuluv ruum;
  • isikul ei ole õigust kasutada omaniku ruumi oma elukohana;
  • isik ei kasuta omaniku ruumi elukohana.

Kõik tingimused peavad olema täidetud üheaegselt ja nende õigsust kinnitab ruumi omanik avaldusel oma allkirjaga.

Ruumi omaniku avaldusest teavitab kohalik omavalitsus inimest 10 tööpäeva jooksul rahvastikuregistrisse kantud e-posti aadressil või registris märgitud elukoha aadressile saadetava kirjaga ja väljaandes Ametlikud Teadaanded, kui teavitamise kohustus ei ole täidetud muul moel. Kui inimene tõestab kuu aja jooksul dokumentaalselt oma õigust ruumi oma elukohana kasutada või kui ruumi kasutusõiguse üle toimub kohtuvaidlus, siis ruumi omaniku taotlust ei rahuldata.

Kui menetluse tulemusel omaniku õigustatud nõudmine rahuldatakse, lõpetatakse isiku rahvastikuregistrisse kantud elukoha andmete kehtivus.

Aadressi muutmiseks saab ruumi omanik avalduse esitada:

  • ruumi asukoha järgses kohalikus omavalitsuses kohapeal;
  • posti teel, lisades avaldusele koopia isikut tõendava dokumendi isikuandmetega leheküljest;
  • digitaalselt allkirjastatuna e-posti teel;
  • rahvastikuregistri e-teenusena riigiportaalis eesti.ee, mille kasutamiseks on vaja ID-kaarti või mobiil-ID-d.

Ruumi omanikul ei ole õigust avaldust esitada, kui inimene elab talle kuuluvas ruumis või tal on õigus seda oma elukohana kasutada. Kasutusõiguse üle toimuvad vaidlused lahendatakse tsiviilkohtumenetluse käigus või üürivaidluse lahendamise seaduses sätestatud korras. Kui üürivaidlust lahendava komisjoni otsus või kohtulahend kasutusõiguse olemasolu või puudumise kohta on jõustunud, muudab kohalik omavalitsus isiku elukoha andmed rahvastikuregistris.

Euroopa Liidu kodanik

Euroopa Liidu, Euroopa Liidu majanduspiirkonna liikmesriigi ja Šveitsi Konföderatsiooni kodanikul (edaspidi ELi kodanik) on õigus Eestis viibida kehtiva reisidokumendi või isikutunnistuse alusel kuni 3 kuud elamisõigust registreerimata. ELi kodaniku pereliikmel on õigus Eestis viibida kuni 3 kuud koos ELi kodanikuga ning pereliikmel peab olema kehtiv reisidokument ja vajadusel viisa.

Pärast 3 kuu möödumist tuleb ELi kodanikul elamisõiguse saamiseks registreerida enda elukoht rahvastikuregistris. Elukohateadet saab esitada kohalikus omavalitsuses rahvastikuregistri töötaja juures.

 

ELi kodaniku pereliige peab taotlema elamisõigust politsei- ja piirivalveameti teeninduses või välismaal olles Eesti välisesindusest. ELi kodaniku pereliige peab pärast elamisõiguse saamist registreerima oma elukoha kohalikus omavalitsuses rahvastikuregistri töötaja juures ühe kuu jooksul alates elamisõiguse saamisest.

 

Registripidaja- perekonnaseisuametnik

Viljandi raekoda,Linnu 2, 71020
E, T, N: 8.00-12.00; 14.00-16.00
R: 9.00-12.00
Tiina Põder
Viljandi Linnavalitsuse registripidaja - perekonnaseisuametnik
Raekoja II korrus
Tel 435 4748

Elukohateate avaldus

Õigusaktid