Välisrahastusega projektid

Viljandi ja Paala järve kalastamistingimuste parandamine

Projekti nr: 13391

Projekti algus ja lõpp: 10.03.2017-30.09.2017

Projekti kogumaksumus: 25 333,43 eurot, millest SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse toetus on 9 659,58 eurot.

Projekti ülevaade: 2005. aastal rajati Viljandi järve randa ujuvkai, mille puitkonstruktsioonid on käesolevaks aastaks suures osas mädanenud ning muutunud seeläbi kasutajatele ohtlikuks. Rajatise veealused osad on betoonist, seega ajas kestvamad, ning väljavahetamist ei vaja. Ujuvkaid kasutavad paralleelselt mitmed kasutajagrupid, teiste hulgas suplejad ja ujujad ning harrastuskalamehed, viimastest aga eelkõige just need kalastajad, kellel paat puudub.  Projektiga on planeeritud olemasoleva Viljandi järve ranna ujuvkai mädanenud ning seeläbi ohtlikuks muutunud puitkonstruktsiooni asendamine samaväärsega, mis tagab kasutajatele ohutuse ja mugavuse ka tulevikus.

 

GREEN RAILWAY

Endiste kitsarööpmeliste raudteeliinide taaselustamine läbi keskkonnasõbraliku turismimarsruudi.

Hoolas vaatleja märkab Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti metsade ja põldude vahel vanu raudteetamme, mis on meenutus kunagistest kitsarööpmelistest raudteeliinidest. Kuigi liinid suleti ammu, on vanad raudteetammid ajale hästi vastu pidanud. Just sellele ajaloolisele trassile loovad eestlased ja lätlased koos ühise matkatee.

Ühelt poolt on tegu vana ja huvitava kultuuripärandi taaselustamisega. Teisalt on piki raudteetammi kulgev rada igas vanuses seiklejale ideaalseks marsruudiks, kuna puuduvad järsud tõusud ja langused. Huvitava looduse keskel kulgev rada sobib hästi nii jalgsi, rattaga kui suuskadel liikujatele, ning ka ratsa läbimiseks.

Projekti eesmärk:

Projekti eesmärk on luua uus ja huvitav turismimarsruut, kasutades ära vanu raudteetamme Lõuna-Eestis ja Põhja-Lätis. Korrastatud raudteetammid, mis liidetakse kokku ühtseks matkateeks, on mõeldud liikumiseks nii kohalikele kui külastajatele.

Matkatee kogupikkuseks planeeritakse umbes 700 kilomeetrit, millest ca 290 km kulgeb mööda vanu raudtee trasse.

Viljandi maakonna piires hõlmab marsruut Mõisaküla ja Viljandi vahelist ala ja Lõuna-Eestis (Valgast) Koikkülast Mõnistesse kulgevat liini. Lisaks liidetakse marsruuti ka Kilingi-Nõmme – Mõisaküla vaheline raudteetamm, mis esialgu rajati kitsarööpmelise raudteena, kuid hiljem ehitati ümber laiarööpmeliseks. Põhja-Lätis suunatakse marsruut läbima järgmisi asulaid: Ainaži, Limbaži, Aloja, Rujiena, Valmiera, Melturi, Gulbene. Ära kasutatakse ka töötav kitsarööpmeline raudteelõik Aluksne ja Gulbene vahel, et külastaja saaks oma teel elamuse tõelisest suslasõidust.

 

Projekti tegevused:

1.       Matkaraja loomine, viitadega tähistamine ja lähedalasuvate külastusobjektide parendamine läbi väikesemahuliste investeeringute

2.       Green Railway koostöövõrgustiku loomine ning võrgustikuliikmete Greenway´de arendamisega seotud teadmiste ja oskuste suurendamine

3.       Turundustegevused Green Railway reklaamimiseks sihtturgudel

 

Projekti partnerid:

Projekti juhtpartneriks on Vidzeme Turismiassotsiatsioon. Lätist osalevad projektis veel Läti Greenway Assotsiatsioon, Cesise Kultuuri- ja Turismikeskus ning 13 omavalitsust: Salacgrīva, Ape, Alūksne, Valka, Koceni, Aloja, Amata, Mazsalaca, Rūjiena, Gulbene, Limbaži, Valmiera, Vecpiebalga.

Eestist on projektipartneriteks Viljandi Linavalitsus, Viljandi Vallavalitsus, Halliste Vallavalitsus, Mõisaküla Linnavalitsus, Valga Linnavalitsus, Taheva vallavalitsus, Mõniste Vallavalitsus ja Mulgimaa Arenduskoda.

 

Projekti elluviimise periood:

01.03.2017 – 30.04.2019

 

Projekti eelarve:

Projekti kogueelarve on 1 174 938,10 eurot, millest Eesti-Läti programmi toetus on  998 697,36 EUR.

Viljandi linna eelarve on 42 536.49 EUR, sh Eesti-Läti programmi toetus 36 156.01 EUR.

Proaktiivsete ja automatiseeritud KOV avalike teenuste disain ja prototüüpimine

Projekti kood  2014-2020.12.03.16-0122

Abikõlblikkuse algus- ja lõppkuupäev           11.10.2016 kuni 31.03.2017

Eraldatud toetus 20 400,00

Projekti sisu

1.      Etapp.  Valitud avalike teenuste kaardistamine (AS-IS):

•    avalike teenuste protsesside tunnuste määramine ja teenuskaartide koostamine;

•    protsesside kaardistus – BPMN notatsioonis protsessiskeemide koostamine;

•    tegevustes vajalike vastutuste, pädevuste ja rollide piiritlemine – RACI mudelil põhinev vastutuste ja rollide maatriks;

•    protsesside jaotamine klassidesse;

•    teenuste ja infosüsteemide seoste tuvastamine;

•    omavalitsuste õigusaktide analüüs ja seos teenustega;

•    õiguslike takistuste tuvastamine.

 

2.      etapp Avalike teenuste hindamine, kiirete võitude tuvastamine (TO-BE):

•    protsesside eest vastutavate isikute tuvastamine;

•    protsessi tegevuste ajakulu määramine;

•    tegevuste automatiseerimisvõimaluste tuvastamine;

•    protsesside optimeerimisvõimaluste tuvastamine;

•    protsessi tegevuse hindamine ja analüüs selle automatiseerimiseks;

•    lahknevusanalüüs ning probleemide prioritiseerimine.

 

Projekti esimese kahe etapi kohta on koostatud analüüsiraport. Projekti kolmas etapp: avalike teenuste ümber disainimine ja tervikliku andmemudeli loomine.

Viljandi Kaare kooli katuse rekonstrueerimine

Projekti nr EU49399

Projekti algus ja lõpp: 01.01.2016-31.08.2016

Projekti kogumaksumus: 77 612,64 eurot, millest Regionaalarengu fondi toetus on 32 000 eurot

Projekti eesmärgiks oli parandada koolis valitsevaid olmetingimusi, kuna katus oli soojustamata ning lasi vett läbi. See takistas kooli igapäevatöö normaalset toimimist.

Projekti käigus soojustati katus ning vahetati täies mahus katusematerjal, mille tõttu vähenevad tulevikus küttekulud, otseselt katuse alla jäävad õpperuumid on soojemad, jääb ära sajuvee kooliruumidesse tungimine ning talvel ei teki ohtlikke jääpurikaid.

Viljandi raudteepeatuse ühenduste arendamine

Projekti nr 2014-2020.10.02.001.01.15-0040

Projekti algus ja lõpp: 09.12.2014-01.02.2018

Projekti kogumaksumus: 1 021 684 eurot, millest Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi toetus on 768 575 eurot

Projekti ülevaade: Viljandi raudteepeatuse ümbruse tehniline taristu on amortiseerunud ja osaliselt välja arendamata. Sellest tulenevalt on pärsitud raudteepeatuse kasutamine. Probleemiks on parkimiskohtade vähesus mida tingib bussipeatuse asukoht, kuna linnaliinibusside peatus asub jaamahoone esisel parkimisplatsil ning busside ümberkeeramise koht võtab enda alla pooled parkimiskohad. Projekti raames viiakse bussipeatus teise kohta, mille tulemusel lisandub hulk parkimiskohti. Kuna üha populaarsemaks on muutunud „pargi ja sõida" põhimõtte kasutamine, siis tuleb parkimiskohti juurde luua. Probleemiks on ka liiklusohtlik Pärnu maantee ja Vaksali tänava ristmik. Osaliselt puuduvate kergteede tõttu seavad inimesed end Vaksali tänaval liikudes ohtu. Lapsevankrite ja ratastooliga ei ole täna võimalik raudteejaama juurde liikuda.

Käesoleva projekti eesmärgiks on arendada raudteepeatusega seotud infrastruktuuri, et raudteetransport oleks inimestele paremini kättesaadav. Projekti raames rekonstrueeritakse raudteepeatuse vahetus läheduses olevad tänavad, kergteed, tänavavalgustussüsteemid, parklad ning rajatakse puuduolevad. Projekti raames rajatakse haljastus ning jalgrattaparkla. Parkimiskohtade lisandumiseks muudetakse bussipeatuse asukohta.

Kokku rekonstrueeritakse tänavaid 1100 m jagu, kergteid 750 m ning uusi rajatakse 633 m. Rekonstrueeritakse 24 parkimiskohta ja rajatakse 22 uut. Tänavavalgustuspunkte rekonstrueeritakse 22 ning lisandub 15. Raudteepeatuse juurde rajatakse 8 kohaline jalgrattaparkla. Viljandi raudteepeatus asub strateegiliselt väga heas kohas, kahe suurima ettevõtlusala vahel ning peamise linna läbiva magistraali vahetus läheduses mille ääres asub ka bussijaam. Rahvaarvu vähenemise peatamiseks tuleb luua inimestele parimad võimalikud lahendused paindlikult töötada. Suur osa maakonna elanikest käib tööl väljaspool maakonda, kõige rohkem käib neid välismaal ja Harjumaal. Rongiühendus Viljandiga on Harju-, Järva- ja Raplamaaga ning kõigisse neisse on nii tööl käivaid inimesi kui ka sealt Viljandisse tulevaid inimesi. Eelmisel aastal oli raudteepeatuse kasutajaid Viljandis üle 92 000. Muutes erinevad transpordiliigid inimestele mugavalt kättesaadavaks loome eeldused selleks, et inimesed küll käivad mujal tööl aga elukeskkonnaks valivad siiski Viljandi. Samapalju on oluline, et inimesed saaksid mugavalt reisida ja turistid Viljandimaad külastada.

 

Lasteaiakohtade pakkumine ning alushariduse andmine 1,5-7-aastastele lastele

Projekti nr 2014-2020.2.01.002.01.15-0012

Projekti algus ja lõpp: 01.10.2015 kuni 30.09.2018

Projekti kogumaksumus: 156 116,52 eurot, millest Euroopa Sotsiaalfondi toetus on 115 688 eurot

Projekti kokkuvõte: Viljandi lasteaed Mängupesa on ümberehituse tulemusena juurde saanud ühe sõimerühma ja täiendavat ruumi sõime ja aiaealiste rühmadesse. Kokkuvõttes suureneb lasteaia kohtade arv 1,5 – 3 aastastele 20 ja 3 – 7 aastastele 6 koha võrra. Käesoleva projekti raames taotles Viljandi linn toetust ühe uue 16- lapselise sõimerühma  loomiseks. 10 täiendavat lasteaiakohta luuakse  olemasolevate rühmade juurde ning nende loomiseks vahendeid ei taotleta.  Projekti tulemusel lapsevanemad ei pea ootama ebamõistlikult kaua, et saada kohta munitsipaallasteaeda. Noortel peredel on võimalik planeerida haridustee jätkamist või tööle asumist, kuna nende lastele on tagatud koht Viljandi linna lasteaedades. Lasteaiakoha olemasolu on üheks motivaatoriks, miks noored pered võiksid tulla Viljandi linna elama. 

 

Männimäe ettevõtluspiirkonna laiendamine

Projekti number:  EU44514

Abikõlblikkuse periood: 14.05.2013-15.12.2013

Projekti kogumaksumus: 1 354 285,72 eurot, millest toetus Euroopa Regionaalarengu Fondist 1 000 000 eurot

 

Tegevuse kirjeldus: Projekti raames pikendatakse Reinu teed vastavalt planeeringutele 562 meetri võrra ning rajatakse kruntidel tegevuse alustamiseks vajalikud tehnosüsteemid. Ühistranspordiühendust silmas pidades rajatakse 9 meetri laiune sõidutee, mille vasakus servas sõiduteest 1 m kaugusel on 3 m laiune jalakäijate ja jalgratturite tee. Jalakäijate ja jalgratturite tee on ette nähtud viia ka Reinu tee ja  Riia mnt ristmikust piki Riia maanteed kuni mnt nr 49 ristmikuni, Maanteeameti Lääne regiooni tellimusel koostatud ristmiku plaanilahenduse eskiisiga (OÜ Reaalprojekt töö nr V107-12) hõlmatud alani. Jalgratta- ja jalgtee on projekteeritud ka Reinu tee ja Riia mnt ristmikust linna poole, AS Dold Puidu-tööstuse esise platsini. Tänava  läänepoolsesse serva on ette nähtud 2 maha-sõitu ja Riia maanteelt (üle projekteeritava jalg- ja jalgrattatee) 2 mahasõitu.

Tööde teostaja: AS Kagu Teed


Projekti eesmärgid:

  • Projekti lõppedes tekib Viljandi Linnavalitsusel võimalus pakkuda uutele investoritele ettevõtluse alustamiseks juba välja arendatud ligikaudu 65 ettevõttega tööstuspiirkonnas munitsipaalomandis maad koos välja ehitatud vajalike insenertehniliste lahenduste ja juurdepääsuteedega.
  • Paraneb piirkonnas tegutsevate ettevõtete transpordi- ja juurdepääsuvõimalus, mis loob eeldused ettevõtete edasiseks arenguks praeguses asukohas ja uute töökohtade loomiseks.
  • Töötajatel tekib ühistranspordi kasutamise võimalus ja liikluskoormuse ning ühistranspordi ümbersuunamine Puidu tänavalt Reinu teele, loob eeldused Puidu tänaval tegutsevate ettevõtete laiendamiseks ja arendamiseks.

 

Viljandi linnavalitsuse projekt „Viljandi linnavalitsuse juhtide ja ametnike tulemustele orienteeritud juhtimiskultuuri arendusprogramm" on rahastatud Euroopa liidu sotsiaalfondi prioriteetse suuna „Suurem haldusvõimekus" meetmest „Avalike teenistujate, kohalike omavalitsuste ja mittetulundusühingute töötajate koolitus ja arendamine".

Projekt kestis ajavahemikul 01.08.2012-31.03.2013

Projekti eesmärgiks on tõsta Viljandi linnavalitsuse haldusvõimekust, selleks sõnastatakse organisatsiooni väärtused ja kujundatakse väärtustel põhinev organisatsiooni tulemustele orienteeritud juhtimismudel. Konsultatsioonidega tagatakse juhtimismudeli juurutamine.

Projekti maksumus oli 6840 eurot millest toetus oli 5814 eurot.

 

 

Comenius Regio hariduskoostööprojekt 'Water- the source of life' ('Vesi – elu allikas')

  • Kestvus 2 aastat – 2010-2012
  • Projekti partnerid (2 regiooni): Oostkamp Belgiast ja Viljandi Eestist.
  • Lisaks Oostkampi omavalitsusele osales projektis Belgiast 3 kooli: Basischool De Kiem, Basischool Koning Boudewijn ja Basischool Malpertui ning veel keskkonnaorganisatsioon Regionaal Landschap Houtland ning keskkonna- ja maastikukaitsega tegelev Natuurpunt.
  • Eestis koordineeris projekti tervikuna ning tööd siinses regioonis Viljandi linnavalitsus, lisaks osalesid Viljandi C.R. Jakobsoni nim. Gümnaasium, Viljandi Paalalinna Gümnaasium ja Soomaa Rahvuspargi Külastuskeskus.
  • Projektist lähemalt http://kultuuri.net/visit/comeniusregio

 
 
Viljandi Linnavalitsusel valmis oktoobris 2012.a. Keskkonnainvesteeringute Keskuse toel ning    keskkonnaprogrammi raames projekt „Viljandi maastikukaitseala koosseisu kuuluva Viljandi Lossipargi hooldustööd", mille käigus istutati Viljandi Lossiaprki  15 Läänepärna (Tilia europaea) , 7 Hõberemmelgat (Tristis Salis alba) , 10 Hobukastanit (Aesculus hippacastanum), 5 Punalehist  kirsipuud (Prunus x cistena) , 6 Kuriili kirssi ( Prunus kurilensis),  4 Hapu kirsipuud Läti-Leedu madalkirss 1(Prunus cerasus), 57 Kurdlehelist kibuvitsa (Alba Rosa Rugosa ), 31 Mets-kibuvitsa (Rosa majalis), 34 Karoliina kibuvitsa (Rosa carolina), 15 Harilikku sirelit Alba (Syringas vulgaris), 2 Harilikku sirelit Andeken an Ludwing Späth (Syringa vulgaris),  11 Hariliku sireli Mme Lemoine (Syringa vulgaris), 2 Harilikku sirelit Sensation (Syringa vulgaris), 25 Harilikku ebajasmiini Lemoine (Philadelphus coronar), 15 Netsilikku ebjasmiini Virginal (Philadelphus coronarIus) ning muru külv 1800 m2. 

Projekti maksumus on 22 208,16 eurot, millest 90 % on rahastatud Keskkonnaprogrammist.

"Looduse mitmekesisuse säilitamine" raames projekt „Viljandi maastikukaitseala elupaikade ja maastikuilme säilitamine

Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERF) meede
Üldandmed
Projekti nimetus: Viljandi maastikukaitseala elupaikade ja maastikuilme säilitamine
KIK taotluse rahuldamise otsuse kuupäev ja nr 08.03.2012 nr 1-25/58
Struktuuritoetuse riikliku registri (SFOS) nr 2.2.0301.11-0105
Projekti abikõlblikkuse perioodi lõppkuupäev 31.12.2012
ERF toetuse maksimumsumma 32 033,91 EUR
Toetuse saaja: Viljandi Linnavalitsus
Toetuse saaja esindaja (projektijuht): Inga Nõmmik
KIKi projektikoordinaator: Eerika Purgel
Projekti piirkond: Viljandi linn
Toetuse saaja kodulehekülg: http://www.viljandi.ee/index.php?page=786&
Projekti eesmärk
Üldine eesmärk:http://Meetme Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERF) "Looduse mitmekesisuse säilitamine" raames projekt „Viljandi maastikukaitseala elupaikade ja maastikuilme säilitamine".
Üldandmed
Projekti nimetus: Viljandi maastikukaitseala elupaikade ja maastikuilme säilitamine KIK taotluse rahuldamise otsuse kuupäev ja nr 08.03.2012 nr 1-25/58, Struktuuritoetuse riikliku registri (SFOS) nr 2.2.0301.11-0105.
Projekti abikõlblikkuse perioodi lõppkuupäev 31.12.2012 ERF toetuse maksimumsumma 32 033,91 EUR.
Toetuse saaja: Viljandi Linnavalitsus Toetuse saaja esindaja (projektijuht): Inga Nõmmik KIKi projektikoordinaator: Eerika Purgel.
Projekti piirkond: Viljandi linn.
Toetuse saaja kodulehekülg: http://www.viljandi.ee/index.php?page=786&
Üldine eesmärk: Viljandi maastikukaitseala elupaigatüüpide soodsa seisundi tagamine ja maastikuilmele säilitamine.
Otsesed eesmärgid:
1. Käsitiivaliste populatsiooni säilimisele kaasa aitamine. Projekti lõppedes on korrastatud Viljandi maastikukaitsealal oleva Huntaugu salumetsa metsaradade võrk , mis on vajalik käsitiivaliste populatsiooni soodsa seisundi tagamiseks. Lisatulemusena suureneb ala rekreatiivne väärtus.
2. Aruniidu koosluse taastamine. Projekti lõppedes on taastatud 4,98 ha aruniidu kooslust. Lisatulemusena on paranenud maastiku vaated Viljandi järvele ja suurenenud kaitseala bioloogiline mitmekesisus.
3. Lamminiidu koosluse taastamine. Projekti lõppedes on taastatud 0,97 ha lamminiidu kooslusi. Lisatulemusena on parenenud maastiku vaated Viljandi järvele ning taastaud käpaliste kasvukoht.
4. Järve elupaiga seisundi parandamine. Projekti lõppedes on järvest kõrvaldatud veetaimestikku 4 ha suuruselt alalt. Lisatulemusena on paranenud Huntaugu ja Paadimehe ranna rekreatsioonilised tingimused.
5.Külastajate suunamine selleks ettenähtud piirkondadesse . Projekti lõppedes toimub külastajate liikumise suunamine rekreatsiooniks sobivatesse piirkondadesse. Paadisildade ja puhkekohtade rajamisega on korrastatud 2 ajaloolist puhke ja ujumispiirkonda.
6. Kaitseala tutvustamine. Projekti tulemusena on paigaldatud 2 infostendi, millega parandatakse kaitseala tutvustamist külastajatele ja propageeritakse loodushoidlikku käitumist kaitsealal. Uue infrastruktuuri rajamisega, koosluste hooldamise ja taastamisega on saavutatud kaitseala kaitse -eesmärgi täitmine, kaitsealuste liikide ja elupaikade soodsa seisundi säilumine ning korrastatum ja esteetiliselt parendatud maastikuilme.
Projekti tegevuste lühikirjeldus: Viljandi maastikukaitsealal rekonstrueeritakse Paadimehe puhkeala (aruniidu koosluse taastamine (0,11 ha ), piknikulaud (1 tk), istepingid (4 tk), paadisild (1 tk)); Huntaugu puhkeala (aruniidu koosluse taastamine (1,4 ha), piknikulaud (1 tk), istepingid (4 tk), paadisild (1 tk)). Taastatakse lamminiite - Männimäe all 2 piirkonda (0,5 ha) ja (0,33 ha), kaitsealal Viiratsi poolses osas (0,14 ha). Taastatakse aruniite - kaitsealal Viiratsi poolses osas (1,0 ha). Metsaelupaigas tehakse hooldustöid - Huntaugu salumetsa metsarajal 2,3 km ulatuses. Viljandi järveala elupaikades tehakse hooldustöid - veetaimestiku niitmine ja kaitsealalt eemaldamine (2 kaldaala piirkonda kokku 4 ha).
Viljandi maastikukaitseala elupaigatüüpide soodsa seisundi tagamine ja maastikuilmele säilitamine.
 
Viljandi Lossipargi rekonstrueerimisprojekti koostamine ja elluviimine 

Toetus Euroopa Regionaalarengu Fondist meede,,Looduse mitmekesisuse säilitamine"

ERF toetuse maksimumsumma 252 598,95 eurot

Eesmärk: Ajaloolise miljööväärtusega Viljandi Lossipargi soodsa seisundi taastamine ning pargis olevate loodus-ja kultuuriväärtuste säilimine. Projekti eesmärgi elluviimiseks koostatakse esimeses etapis Viljandi Lossipargi rekonstrueerimisprojekt. Projekti teises etapis teostatakse Viljandi Lossipargi Esimese ja Teise Kirsimäe ning lauluväljakust rippsillani viivate kõnniteede korrastamine koos valgustuse uuendamisega.

Projekti tegevuste lühikirjeldus: Rekonstrueerimisprojekti alusel rekonstrueeritakse pargis 2032,5 m2 kõnniteid, mis parandab pargi miljööväärtust ja vähendab külastuskoormusest tingitud erosiooni ohtu. Samuti rekonstrueeritakse 1487 jm pargivalgustust, mis tagab parema miljööväärtuse ja külastajate turvalisuse.

Projekti lõpptähtaeg: 31.12.2012

Viljandi lasteaed ''Midrimaa'' rekonstrueerimine

Projekti käigus rekonstrueeritakse ja viiakse kaasaja tervisekaitse- ja tuleohutusnõuetega vastavusse Viljandi maakonna kõige suurema laste arvuga lasteaed. Lasteaia nimekirjas on 210 last, mis on maksimumtäituvus. Käesoleva projekti elluviimisel rekonstrueeritakse lasteaed Midrimaa hooned ja õueala ning vahetatakse välja sisustus, et tagada tingimuste vastavus käesoleva aasta 25. jaanuarini kehtinud sotsiaalministri 25.10.1999 vastu võetud määrusele nr 64 "Koolieelsete lasteasutuste tervisekaitse-, tervise edendamise, päevakava koostamise ja toitlustamise nõuete kindlustamine ning Vabariigi Valitsuse määruse eelnõule "Tervisekaitsenõuded koolieelse lasteasutuse maa-alale, hoonetele, ruumidele, sisustusele, sisekliimale ja korrashoiule. Rekonstrueerimisel järgitakse Sotsiaalministri 24.09.10 määruses nr 61 "Tervisekaitsenõuded koolieelses lasteasutuses tervise edendamisele ja päevakavale ning Töötervishoiu ja tööohutuse seaduses § 3 (2), § 4 (2) sätestatud nõudeid 

  • Kogueelarve: 653 958,50 €
  • Toetus EL: 549 996,36 €
  • Meede: Kohalike avalike teenuste arendamine
  • Projekti kestvus: 01.05.2011-31.01.2012
Viljandi Kultuurimaja rekonstrueerimine

Viljandi kultuurimaja saab peale projekti lõppemist jätkata oma seniste funktsioonide täitmist kaasaegsetes ja nõuetele vastavates tingimustes. Viljandi Linnavalitsuse munitsipaalasutus Viljandi Kultuurimaja on Viljandi linna asutus alates 1992. aastast. Enne seda kandis nimetust Viljandi Rajooni Kultuurimaja. Vaatamata nime- ja staatuse muutusele on kultuurimaja jäänud terve maakonna kultuuri- ja teabekeskuseks, mille põhilised tegevused on seltsielu arendamine, taidlustegevuse korraldamine, professionaalse kunsti vahendamine, kultuuriürituste korraldamine, ülelinnaliste kultuuriürituste korraldamise koordineerimine ja kaasaaitamine, muud kultuurilist laadi ettevõtmised. Lähtutakse oma tegevuses eelkõige avatuse põhimõttest st, et ollakse valmis koostööks kõigiga, kel on huvitavad ideed, projektid, millede teostamiseks on vaja suuremaid ruume ja tehnikat. Samuti on teretulnud ka erinevaid kursusi, õppepäevi, koolitust, seminare jne korraldavad isikud või organisatsioonid, kuna majas on võimalus kasutada peale saali ka õppeklassi, rõdu, kohvikut. Hoone rekonstrueerimise ja ümberehituse eesmärk on ruumide osalise ümberkorraldamisega, mittevajalike funktsioonide (katlamaja, söehoidla) kaotamisega, ning õuepoolse laiendusega anda paremad tingimused igapäevase huvialategevuse harrastamiseks. Keldrikorrusele rajatakse esinejate garderoobid koos sanitaarruumidega, publiku tualettruumid, töökoda, suitsetamisruum ning soojasõlm ja ventilatsioonikamber. Esimesele korrusele ehitatakse invatualett, publikugarderoob, jalutussaal, terrass ja piletimüügikeskus ja kohvik. Teisel korrusel hakkab paiknema sammassaal, kooride prooviruumid ja ringiruumid, külastajate tualetid ja noortekeskuse ruumid. Kolmandale korrusele ehitatakse ringiruumid, tantsusaal ja kontoriruumid ning neljandale, katusealusele korrusele, paigutatakse suurem osa ventilatsiooniseadmetest. Vabaõhukontsertide korraldamiseks korrastatakse kultuurimaja hoov, kuhu vajadusel on võimalik paigaldada vabaõhulava ja I korruse terrassi katusele ehitatakse rõdu, mis suurendab vabaõhukontsertide publiku hulka. Projekti käigus kavandatakse välja vahetada kultuurimaja iganenud sisustus ning uuendada heli- ja valgustehnika. Kuna kultuurimaja on orienteeritud teenuse pakkumisele kolmandale sektorile ja isetegevusgruppidele, on väga oluline pakkuda võimalust töötada kaasaegse tehnikaga ka neile sihtgruppidel, kelle materiaalsed võimalused on piiratud.

  • Kogueelarve: 1 367 691,48 €
  • Toetus EL 1 009 134,70 €
  • Meede: Kohalike avalike teenuste arendamine
  • Kestvus 01.07. 2011-30. 06.2012
Viljandi staadioni olmehoone rajamine
  • Eesmärk: Projekti käigus luuakse paremad tingimused spordivõistluste korraldamiseks ja liikumisharrastusega tegelemiseks nii Viljandi linna elanikele kui ümberkaudsete valdade spordiklubidele. Eesmärgi saavutamiseks rajatakse staadioni olmehoone, kus asuvad avalikud tualettruumid meestele ja naistele ning liikumispuuetega inimestele, koristusvahendite ruum, tehnoruum, riietus-, tulaett- ja pesuruumid sportlastele, laoruum, mida suviti kasutatakse jõusaalina, ruumid kohtunikele, treeneritele ja staadionitöölistele ning soklikorrusel laoruum inventarile.
  • Kogueelarve 4 484 554,02 krooni
  • Toetus EL struktuurifondidest: 3 811 870,92 krooni
  • Meede/programm: Kohalike avalike teenuste arendamine
  • Projekti kestvus: 15.03.2010-31.08.2010. 
Kantremaa tööstuspiirkonna arendamine. Raua tänava osaline rekonstrueerimine
  • Eesmärk:  Projekti käigus rajatakse 540-meetrine lõik Raua 7 kinnistust Paala tee ristmikuni ning rekonstrueeritakse tänav Raua 7 krundist Metsküla teeni, et võimaldad,a raskeveokitele pääs Paala teele ja sealt otse Karksi-Nuia - Imavere maanteele, tagad juurdepääs kõigile kruntidele ning luua ühistranspordi kasutamise võimalus.
  • Kogueelarve   5 719 786,81  krooni
  • Toetus EL struktuurifondidest:   4 861 818,79 krooni
  • Meede/programm: Piirkondade konkurentsivõime tugevdamine
  • Projekti kestvus:  01.05.2009-31.10.2009
Männimäe ettevõtluspiirkonna arendamine
  • Eesmärk:  Projekti käigus luuakse võimalus suurendada rasketranspordi mahtusid piirkonna ettevõtete teenindamiseks ning rajatakse ligipääs ettevõtluse arendamise seisukohalt olulistele kruntidele piirkonnas. Projekti lõppedes on valminud Reinu tee pikendus (Reinu tee põik ja Reinu tee AS VIlpak eest kuni Reinu tee põiktänavani).
  • Kogueelarve   20 539 551,47 krooni
  • Toetus EL strutuurifondidest: 17 458 618,75 krooni
  • Meede/programm: Piirkondade konkurentsivõime tugevdamine
  • Projekti kestvus:  15. mai 2008 - 31. juuli 2009
Viljandi Maagümnaasiumi Uueveski 1 hoone renoveerimine
  • Eesmärk: Viljandi linn tagab Viljandi Maagümnaasiumi Uueveski 1 asuva õppehoone renoveerimisel kaasaegse ja nõuetele vastava õpikeskkonna õpilastele ja kvaliteetse töökeskkonna õpetajatele.
  • Kogueelarve   12 323 772,40 krooni
  • Toetus EL struktuurifondidest:  9 242 829,30 krooni
  • Meede/programm: Kohalike avalike teenuste arendamine
  • Projekti kestvus: 29.06.2009-28.02.2010
Viljandi järveümbruse tervikliku arendamise kava koostamine
  • Eesmärk:  Projekti eesmärgiks on koostada Viljandi järveümbruse tervikliku arendamise kava ning selle teostatavus- ja tasuvusanalüüs, hinnata kava elluviimisega kaasnevaid keskkonnamõjusid , koostada Viljandi järve ümbruse turunduskontseptsioon. Tervikliku arendustegevuse üldiseks eesmärgiks on kavandada ja välja arendada VIljandi järve ümbruse turismi- ja puhkeobjektid ning neid ühendav rada.
  • Kogueelarve    480 614 krooni
  • Toetus siseriiklikest fondidest: 408 522 krooni
  • Meede/programm: Piirkondade arengu kavandamise programm
  • Projekti kestvus: 01.04.2008-31.03.2010
Kirismäe kõnniteed ja platsid
  • Eesmärk: Rajada kivisillutisega teed Viljandi lossivaremetesse Kirsimäe aita ehitatava Eesti Pärimusmuusika Keskuse ümbrusesse, et võimaldada turistidel ligipääs rajatavale keskusele, korrastada ning ühendada lossimägedesse kulgevad teed ja juurdepääs vabaõhulavadele.
  • Kogueelarve 2,3 miljonit krooni
  • Toetus siseriiklikest fondidest: 1 miljon krooni
  • Meede/programm: Piirkondade konkurentsivõime tugevdamise väikeprojektid
  • Projekti kestvus: august 2007-detsember 2007
Eesti Pärimusmuusika Keskuse loomine
  • Eesmärk: Viljandisse muudetava akustikaga 300-kohalise kontserdisaali ehitamine ja Eesti pärimusmuusika ja –kultuurialase teabe koondamine ühte kohta.
  • Kogueelarve 50 miljonit krooni
  • Toetus EL struktuurifondidest: 15 miljonit krooni
  • Meede/programm: Piirkondade konkurentsivõime tugevdamise programm.
  • Projekti kestvus: mai 2005-veebruar 2008 Partner MTÜ Eesti Pärimusmuusika Keskus
Viljandi kesklinna lasteaia ehitamine
  • Eesmärk: Ehitada Viljandi kesklinna lasteaed
  • Kogueelarve 11,6 miljonit krooni
  • Toetus EL struktuurifondidest: 5,8 miljonit krooni
  • Meede/programm: ESF meede 4.6 „Kohaliku füüsilise elukeskkonna arendamine" 
  • KOIT nimekirja alusel Projekti kestvus 2006-2007
Viljandi linna vajaaja keskuse loomise ettevalmistamine
  • Uudse ja atraktiivse vabaaja keskuse rajamise ettevalmistamine Viljandi linnas, mis tõstaks linna atraktiivsust, elavdaks turismimajandust, tõstaks kohalikku elukvaliteeti ja annaks võimaluse nii siseriiklike kui rahvusvaheliste ürituste ja võistluste korraldamiseks. 
  • Projekti käigus koostati Viljandi vaba-aja keskuse arengukontseptsioon, teostatavus-tasuvusanalüüs, teostati geodeetilisd ja geoloogilised mõõtmised ning viidi läbi keskkonnamõjude hindamine.
  • Kogueelarve 285 500 krooni
  • Toetus EL struktuurifondidest: 228 000 krooni
  • Meede/programm: Piirkondliku arengu kavandamise programm Projekti kestvus: mai 2006-märts 2007
Viljandi ja Limbaži piiriülene koostöö loodusturismi ja hansaliikumise valdkonnas
  • Eesmärk on aidata kaasa Viljandi ja Limbaži vahelisele turismialase koostöö arendamisele;
  • Kogueelarve 14,6 miljonit krooni
  • Toetus EL struktuurifondidest 10,97 miljonit krooni
  • Juhtpartner Limbaži Linnavalitsus
  • Projekti kestvus juuni 2005 - august 2007
Viljandi tööstusparki rajamise investeeringud. Rohelise tänava ehitamine
  • Kogueelarve 5,7 miljonit krooni
  • Taotletav summa 4,85 miljonit krooni
  • Toetus EL struktuurifondidest: Phare ''Tööstusliku infrastruktuuri arendamine''
  • Projekti kestvus 2005-2005