Abivajav laps

28.05.18

Sihtgrupp

Abivajav või hädaohus olev laps.

Õigusaktid

Lastekaitseseadus

Abivajav laps

Abivajavate laste hulka kuuluvad ka hädaohus olevad lapsed. Oluline on aga rõhutada, et märkamist ja abi ei vaja mitte üksnes hädaohus olev laps, vaid ka muu abivajadusega laps. Abivajava lapse puhul ei ole tagatud tema turvatunne, areng ja heaolu. Lapse abivajadus võib tuleneda tema võimalikust väärkohtlemisest (sh vägivallast ja hooletusse jätmisest), aga ka tema sotsiaalsest või hariduslikust erivajadusest, pere toimetulekuraskustest jne.

Abivajava lapse näited:

  • Laps elab üksi
  • Laps vajab erispetsialisti abi, aga vanem ei tunnista seda, ei oska abi küsida, vms
  • Laps ei täida koolikohustust
  • Laps jooksis kodust ära
  • Laps pani toime süüteo

Kelle poole pöörduda

ABIVAJAVAST LAPSEST teata kohalikule omavalitsusele, võimalusel otse lastekaitsetöötajale või LASTEABITELEFONILE 116 111 (24 h)

Lastekaitsespetsialist Piret Kangur

e-post: piret.kangur@viljandi.ee  

telefon: +372 435 4728; +372 5333 2288

Vastuvõtt: ruum 6, N 14-18 ja R 9-11.30

Lastekaitsespetsialist Kätlin Hanson

e-post: katlin.hanson@viljandi.ee

telefon: +372435 4762; +372 5373 5573

Vastuvõtt: ruum 6, N 14-18 ja R 9-11.30

Lastekaitsespetsialist Külli Frey

e-post: kylli.frey@viljandi.ee

telefon: +372 435 4760; +372 5347 7027

Vastuvõtt: ruum 4, E 9-11.30 ja N 14-18

Lastekaitsespetsialist Riina Tootsi

e-post: riina.tootsi@viljandi.ee

telefon: +372 435 4765; +372 5307 4892

Vastuvõtt: ruum 4, E 9-11.30 ja N 14-18

Lasteabitelefon

116 111

Lasteabitelefon on avatud ööpäevaringselt. See on kõigile helistajatele tasuta ja anonüümne, kuid kõned salvestatakse. Telefonile vastavad spetsialistid nii eesti, vene kui ka inglise keeles. Ühtlasi võimaldab see telefon lastele ja lastega seotud isikutele esmast sotsiaalset nõustamist ning vajadusel kriisinõustamist.

Hädaohus laps

Hädaohus oleva lapse puhul vajab kaitset tema elu ja tervis. Hädaoht lapse elule ja tervisele võib tuleneda nii välisest keskkonnast, teiste tegevusest kui ka lapse enda käitumisest. Hädaohu korral on lapse abivajadus niivõrd akuutne, et nõuab viivitamatut sekkumist, et ohtu ära hoida või lõpetada. Ohu tõrjumiseks võib olla vajalik lapse kiire toimetamine turvalistesse tingimustesse. Kui lapse on hädaohtu seadnud tema pere ja ühelgi muul moel ei ole võimalik ohtu tõrjuda, võib olla põhjendatud lapse eraldamine perekonnast. Lapse vastu suunatud süüteo toimepanemise kahtlus (sh füüsiline või seksuaalne vägivald; elu ja tervist ohustav hooletusse jätmine; jne) on kriminaal -või väärteomenetluse algatamise aluseks.

Hädaohus oleva lapse näited:

•          Laps on vägivalla ohver

•          Laps on tõsiselt haige 

•          Laps üritas enesetappu

•          Laps on tugevas alatoitumuses

•          Laps pani toime süüteo

Kelle poole pöörduda

HÄDAOHUS OLEVAST LAPSEST teata politseile hädaabinumbril 112.

Abivajavast lapsest teatamine ja andmekaitse – JUHEND