Selleks, et saavutada aia- ja haljastusjäätmete äraveoga hea tulemus, on vajalik väga täpselt jälgida etteantud nõudeid.

Oksad tuleb koguda eraldi, lõigata kuni 1,3 meetri pikkuseks ja kokku siduda. Puulehtede, tõrude ja muude aiajäätmete kogumisel tuleb arvestada, et koti raskus ei ületaks 25 kilogrammi. Seotud oksad ja jäätmekotid tuleb tõsta kinnistu piiridest välja äraveole eelneval päeval.

Viljandi linn on jaotatud veopäevade alusel viieks piirkonnaks. Äravedu toimub  piirkonniti eri nädalapäevadel (vaata kaarti). Näiteks esmaspäeviti võetakse peale lehekotid piirkonnas, mis jääb Põltsamaa tee ja Uueveski tee ning Carl Robert Jakobsoni ja Tallinna tänava vahele.

Auto sõidab kogumispäeval piirkonnast läbi üks kord. Nädalapäeva piirkonda jääval tänaval kogutakse aia- ja haljastusjäätmeid sel päeval üks kord ja kui kogumine toimub hommikul, siis pärastlõunal välja toodud lehekotti samal nädalal enam ära ei viida. Seepärast tulebki lehekott valmis panna veole eelneval päeval: nii ei jää see järgmise nädala veokorda ootama.

Lehekotid ja oksapundid tuleb kindlasti tõsta kinnistuga külgnevale tänavaalale või kinnistu mõttelisele piirile eeldusega, et puudub kogumist takistav piire. Jäätmeveoauto teie kinnistule ei sõida ja lehekotte hoovist ära ei koristata. Juhime tähelepanu ka sellele, et lehti ja oksi ei veeta ära ühel ja samal ajal. Põhjus on erinevates jäätmekäitluse tehnoloogiates. Seega ei ole vaja muret tunda, miks oksad viidi ära, aga lehed jäeti sel korral maha.

Kogutud okste ja lehekottide asukohta ei ole tarvis eelnevalt registreerida. Tasuta viiakse oksad ja lehepraht ära Viljandi linna haldusterritooriumil olevate elamute (kortermajad, ridaelamud ja eramud), lasteaedade ning üldharidus- ja huvikoolide territooriumitelt.

Et vältida segaolmejäätmete lehekotti peitmist, lõigatakse kotid enne tühjendamist katki. Kui lehtede ja haljastusprahi seest leitakse segaolmejäätmeid, siis neid kotte tasuta ära ei viida.

Aia- ja haljastusprahi tasuta äravedu ei ole mitte kellelegi kohustus, vaid võimalus jäätmetest tasuta vabaneda. Keskkonnasäästlikum on vähemalt osa aiajäätmeid kompostida oma kinnistul ning mitte anda üle neid vedamiseks jäätmejaama või siis jätta osa lehti riisumata, et pinnasesse jõuaks toitaineid. Aia- ja haljastusjäätmeid võib kompostida lahtiselt aunas, aga toidujäätmeid tohib kompostida oma kinnistul üksnes kinnises kahjurite eest kaitstud kompostris.  Kompostimisel tuleks arvestada sellega, et kompostimisaun või -nõu asuks naaberkinnistust mõne meetri kaugusel, et ära hoida ebameeldivast lõhnast põhjustatud häiringuid.

Eraisikud, kelle elukoht Rahvastikuregistri andmetel on  Viljandi linnas,  saavad ka ise  aia- ja haljastusjäätmed jäätmejaama tasuta üle anda. Viljandi jäätmejaam asub aadressil Pärnu maantee 36 ning on avatud E-R kella 9-18, L 9-15.

30. märtsil 2011.a. Viljandi   Linnavolikogu poolt kehtestatud jäätmehoolduseeskirja (paragrahv 4 lõige 3) järgi võib aia- ja haljastujäätmeid oma kinnistul põletada ajavahemikus  1. aprillist kuni 2. maini ja 15. septembrist kuni 1. novembrini täites seejuures kõiki tuleohutuse seaduses sätestatud nõudeid.

 

 

 

Lisainfo:

Villem Kutti, keskkonnaspetsialist, telefon 435 4718, e-post villem.kutti@viljandi.ee

 

Veopäevade kava ja piirkonnad on märgitud kaardil.

 

E – 16. november

T – 17. november

K – 18. november

N – 19. november

R – 20. november