Foto: Karoliina Kreintaal

UNESCO loovlinnade võrgustikku kuuluv Pärandilinn Viljandi valis 2025. aasta teemaks „LUGUDE AASTA", mis tõstab esile pärandi tähenduslikkuse ning kutsub märkama ja jutustama meie eelkäijate, elulaadi ja paikkonna lugusid. Lugude aasta linna meistriks valiti Kairi Leivo, kelle ülesandeks saab sellel erinevate valdkondade ja vanusegruppide sidumine läbi lugude ja jutustuste.

Pärandilinn Viljandi linnameistrit võib kirjeldada kui multitalenti. Alates 2021. aastast on Kairi Leivo üks rahvusvahelise jutuvestjate platvormi KULDRUM eestvedajatest, toetades jutuvestmiskultuuri arengut Põhja- ja Baltimaades. Ta esineb nii sooloartistina kui ka ansamblites Ruhnu saare lood ja laulud ning Naised Köögis. Tema loomeettevõte ühendab erinevaid muusika- ja jutuvestmisprojekte, sealhulgas Ruhnu viiulilaagri korraldamist juba 11 aastat ning arvukaid kontserte Eestis ja välismaal. Lisaks viib Kairi Leivo läbi pärimuskultuuri õpitube ja koolitusi nii lastele kui täiskasvanutele.

Viljandi linnapea Johan-Kristjan Konovalovi sõnul on linnameistril suur roll käesoleva aasta kultuurielu korraldamisel. „Linnameister aitab pärandilinn Viljandil UNESCO loovlinnana silma paista. Kairi Leivol on laialdased teadmised ja kogemused valdkondades, mis toovad lugude aastal linnaruumi uusi põnevaid tegevusi ja sündmusi nii meie oma kogukonnale kui ka inimestele väljaspool Viljandit. Soovin Kairile palju südikust linnaelu rikastamisel," ütles linnapea.

UNESCO pärandilinn Viljandi töörühma eestvedaja, Tartu ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia pärandtehnoloogia õppekava programmijuhi Ave Matsin sõnul valiti Kairi Leivo linnameistriks tänu hästi läbi mõeldud programmile ja rohketele ideedele, mida ta raamatuaastal elluviimiseks välja pakkus. "Kairi soovib inspireerida nii noori kui vanu oma lugusid leidma ja jutustama," on Matsin kogukonna kaasamisplaanide üle rõõmus. 

Kairi Leivo tegevus linnameistrina lähtub lugude aasta temaatikast. „Lugude aastal kerime jutulõnga lahti erinevate kogukondade ja vanusegruppide vahel puudutades erinevaid valdkondi, näiteks käsitöö ja pärimusmuusika. Ikka selleks, et lood UNESCO pärandilinnast oleks meile endile, linna elanikele teada ja jõuaks ka linnast kaugemale, nii teistesse Eesti nurkadesse ja ka üle maade ja merede. Lugude aastasse põimime linna sündmustesse jutuvestmise hetki ning soovime avastada ja avaldada ka täiesti tavaliste linnaelanike lugusid," avas linnameister oma plaane.

Viljandi kuulub UNESCO loovlinnade võrgustikku 2019. aastast. Loovlinnade võrgustik hõlmab seitset kategooriat: kinolinnad, käsitöö- ja rahvakunstilinnad, disainilinnad, gastronoomialinnad, kirjanduslinnad, meediakunstilinnad ja muusikalinnad. Eestist kuuluvad loovlinnade võrgustikku Tartu kirjanduse, Tallinn muusika ning Viljandi käsitöö ja rahvakunsti kategoorias. 

Lähemalt: UNESCO pärandilinna Viljandi töörühma eestvedaja Ave Matsin, telefon 5262 510, e-post: ave.matsin@ut.ee