Marko Kotsar, Viljandi linnavalitsuse jurist

Käsitleme järgnevalt olulisemaid muudatusi ehitamise ja ehitatu kasutusele võtmise vallas seoses 1. juulist kehtima hakanud uue ehitusseadustikuga. Samuti muudatusi seoses teeseaduse kadumisega.

Ehitamise regulatsioon liigitub uue seaduse järgi sisuliselt kolmele tasandile:

1) Ehitamine ehitusloa alusel

2) Ehitamine ehitusteatise alusel

3) Ehitamine vaba ehitustegevuse korras

 

Kaks esimest punkti on oma sisult sarnased ja nende erinevus seisnebki eelkõige selles, mida konkreetselt ehitama on plaanis hakata või millises mastaabis ehitustegevust soovitakse teostada. Ehitusluba on vaja taotleda suuremate ehitiste, ümberehitamiste ja laiendamiste korral. Ehitusteatis tuleb esitada väiksemate ehituste, ümberehitamiste ja laiendamiste korral. Kahe protsessi erinevus on eelkõige keerukusastmes - ehitusloa menetlus on pisut aeganõudvam ja keerulisem, ehitusteatise menetlus on kiirem ja vähem bürokraatlik.

Kolmas punkt on vaba ehitustegevus. See tähendab, et omavalitsust ei ole vaja mingil viisil ehitustegevusest teavitada ja omanik saab toimetada sõna otseses mõttes vabatahtlikult ja oma äranägemise järgi. Siin on oluline märkida, et vaatamata õigusele tegutseda omatahtsi väiksemate ehitiste ehitamisel, peavad ka need vastama ohutusnõuetele (mehaaniline vastupidavus, tuleohutus jms) ja tuleb arvestada nn ehitamisest mõjutatud isikute õigustega ehk siis naabritega. Vaba ehitustegevuse korral lasub vastutus lihtsalt omanikul endal ja ta peab ise tagama kõigi elementaarsete ehitusnõuete täitmise, millele muidu omavalitsus tähelepanu võis loamenetluse käigus juhtida.

Täpselt sama kolmeks liigitus kehtib ehitise või rajatise kasutuselevõtu menetluses, kus on samuti kolm tasandit:

1) Kasutusluba nõudvad ehitised ja rajatised

2) Kasutusteatist nõudvad ehitised ja rajatised

3) Kasutusluba või –teatist mitte nõudvad ehitised ja rajatised

 

Selleks, et kindlaks teha, millist menetlusrada mööda omanik liikuma peaks on uues seaduses loodud vastavad tabelid (Tabel ehitusteatise, ehitusprojekti ja ehitusloa kohustuslikkuse kohta; Tabel kasutusteatise, ehitusprojekti ja kasutusloa kohustuslikkuse kohta). Tabelitest saab vaadata, millise ehitustegevusega soovitakse tegelda ning millises mahus tegevused on plaanis ning vastavalt sellele on tabelist võimalik välja lugeda, millist luba või teatist on tarvis enne ehitama asumist taotleda või esitada. Analoogne tabelsüsteem kehtib ka ehitise või rajatise kasutusele võtmisel.

Erinevus varasema regulatsiooniga ongi erinevate paralleelsete menetlusradade tekkimine, mida saab valida vastavalt ehitustegevuse keerukuse ja mastaapsuse astmele. Kehtib põhimõte, mida lihtsamat laadi ehitustegevus, seda vähem ka tarvilikku paberimajandust omavalitsusega. Põhimõtteline erinevus seisneb selles, et kui siiani oli ehitamisel vaja taotleda ehitusluba ja enne ehitamist esitada veel ka ehituse alustamise teatis, siis uue regulatsiooni puhul on paralleelne võimalik menetlus ka ehitusteatise menetlus. Seega esitada tuleb ühe ehitustegevuse korral ainult kas ehitusloa taotlus koos hilisema ehitamise alustamise teatisega või ehitusteatis.

Kui omanikul tekib tabeli tõlgendamisel segadus ning ta pole kindel õige menetlusraja valimise osas, siis tuleks konsulteerida linna ehitusspetsialistidega ning jõuda seeläbi selguseni, milliseid dokumente on vaja esitada.

Uues ehitusseadustikus on nüüd reguleeritud ka kõik teedega seonduv, mis varem oli reguleeritud teeseadusega. Linnakodanikule oluline täpsustus puudutab kinnistu piiril asuva kõnnitee korrashoiu kohustust, mis varem palju vaidlusi on tekitanud. Uue seaduse kohaselt on teega külgneva maatüki omanik kohustatud korraldama sõidutee ja tema kinnisasja vahel asuval kõnniteel koristuse, sealhulgas lume ja libeduse tõrje, tasemel, mis võimaldab kõnniteel ohutult liigelda. Seega on muutunud regulatsioon konkreetsemaks ja selgemaks ning kohustab maatüki omanikku korras hoidma kinnistu eest läbi minevat kõnniteed sõltumata sellest, kas kinnistu piiri ja tee vahel on haljasriba või mitte.

 

Näide: kui varem pidi linnavalitsust teavitama ka alla 20m² kasvuhoone püstitamisest, siis nüüd seda tegema ei pea. Sama kehtib ka madalate puitterrasside ja alla 20m² varikatuste kohta. Endiselt tuleb silmas pidada ohutusnõudeid ja naabrite huve.

 

Ehitustegevust ja sellega seonduvaid menetluskäike puudutavates küsimustes palume pöörduda linnavalitsuse ehitusinspektori poole – Hans Priks, 43 54 741, hans.priks@viljandi.ee