Energiakulude kallinemise mõjude leevendamise toetus

13.01.22

Taotlus tuleb esitada rahvastikuregistri-järgsele kohalikule omavalitsusele. Seda ka juhul, kui taotleja tegelik elukoht on mujal.

VÄLTIMAKS KOGUNEMISI, EELISTAME DOKUMENTIDE EDASTAMIST DIGITAALSELT.

Digitaalselt on võimalik taotlusi esitada läbi E-teenuste keskkonna või saates digiallkirjastatuna järgmistel e-posti aadressidel: karin.kiis@viljandi.ee või gaide.mikkor@viljandi.ee.

Paberil taotlusi võetakse jaanuaris vastu Sakala keskuse esimesel korrusel E, T, N kella 14–16 (endises Harmooniakohviku ruumides Tallinna tn 5). Edaspidi saab paberil taotluse esitada sotsiaalametis (Laidoneri plats 5a).

 

OLULINE ON TÄITA JA ESITADA AVALDUS, LISADA JUURDE ENERGIAKULU ARVE (kus kajastuvad eurot/MWh või eurot/kWh, tarbimisaadress ja periood). Kui Eesti Rahvastikuregistrijärgne aadress ei ühti alalise elukoha aadressiga (mille kohta kuludokumendid esitatakse), siis peab kasutamise aluse tõendamiseks olema kas eluruumi omanik (lisaks dokument, mis tõendab, et just sellel aadressil elatakse. Võib olla ka eraldi kinnituskiri vabas vormis, et kuigi sissekirjutus omandiõigusega eluruumi puudub, elatakse alaliselt millisel aadressil ja kellega koos) või esitama dokumendi. Kui ei ole eluruumi omanik, siis üürileping või kasutamisleping (kasutamisleping juhul, kui üürisuhet ei ole, aga inimesel on lubatud antud eluruumis elada tasuta, vaid tarbitud teenuste eest makstes). 

Elektri, gaasi või kaugkütte kulude katteks on võimalik toetust saada ka siis, kui taotleja tasub arved üürileandjale kui arve saajale. Toetust saab taotleda üksi elava isiku või perekonna alalise või peamise elukohaga seotud kulude hüvitamiseks ka siis, kui elektri, gaasi või kaugkütte arved laekuvad üürileandja vahendusel, olenemata, kas arved tasutakse otse arve esitajale või üürileandjale. Kui eluaseme kommunaalkulud (nt küttekulud) on arvestatud üürihinna sisse ja energiakulu suurenemine ei too seetõttu perele kaasa lisakulusid, siis vastava eluaseme energiakulude katteks toetust ei saa.

Kirjeldus

Eesmärk on energiakulude kallinemise mõjude leevendamine väikese ja keskmise sissetulekuga peredele eluruumi energiakulude kallinemise osaliseks katmiseks.

Toetust saab taotleda üksi elava isiku või perekonna alalise või peamise elukohaga seotud kulude hüvitamiseks. TAOTLUSELE KIRJUTAN SELLE AADRESSI, KUS REAALSELT ELAN. Abielus või vabaabielus isiku alaline või peamine elukoht on see, kus ta veedab suurema osa partneri või/ja lastega koos oldud ajast. Kui üksi elava isiku või perekonna alaline või peamine elukoht erineb rahvastikuregistrisse kantud elukohast, peab taotlusele lisama tõendid, mis näitavad, et tegemist on üksi elava isiku või perekonna alalise või peamise elukohaga. Tõendit ei pea esitama, kui vähemalt üks perekonnaliige on elukohta rahvastikuregistri kohaselt sisse kirjutatud. Kuigi isikute käsutuses võib olla mitu eluruumi, saab põhilisi elukohti perekonnal olla ainult üks.

Perekonnaliikmeteks/leibkonnaliikmeteks loetakse käesoleva toetuse tähenduses isikud, kes elavad samas eluruumis ja keda seob ühine majapidamine.

Sissetulekupiir pere esimese liikme kohta 1126 eurot kuus. Iga järgmise vähemalt 14-aastase pereliikme kohta on sama summa kaaluga 0,5 (ehk 563 eurot) ja alla 14-aastased lapsed kaaluga 0,3 (ehk 337,8 eurot).

Näiteks viieliikmelise leibkonna (kolm vähemalt 14-aastast ning 2 alla 14-aastast liiget) toetuse maksmise piir on: (1 + (2 * 0,5) + (2 * 0,3)) * 1126,00 = 2928 € kuus.

Sissetulekuna käesoleva määruse tähenduses käsitatakse kõigi perekonnaliikmete tulumaksu seaduse §-s 12 ja § 23 lõikes 3 nimetatud tulusid pärast maksustamist, millest arvestatakse maha makstud elatis ja täitemenetluses kinni peetud summad. Sissetulekute hulka ei arvestata sotsiaalhoolekande seaduse § 133 lõigetes 2 ja 3 nimetatud tulusid, sealhulgas lähedastelt saadud toetusi täies ulatuses. Kui perekonnaliikmed on saanud sissetulekuid, mis on makstud mitmeks kuuks ette või tagantjärele, võib arvestamise aluseks võtta taotlemisele eelnenud kuue kuu keskmise sissetuleku.

Toetuse suurus

Toetust makstakse üksi elavale isikule või perekonnale 80 protsendi ulatuses energia koguhinna osast, mis ületab kuu keskmisena järgmisi väärtusi:

1) elekter 120 eurot/MWh (12 s/kWh);
2) gaas 49 eurot/MWh (4,9 s/kWh);
3) kaugkütte 78 eurot/MWh (7,8 s/kWh), aga mitte vähem kui oli kaugkütte hind taotleja võrgupiirkonnas 2021. aasta jaanuari lõpu seisuga.
 Konkurentsiametiga kooskõlastatud soojuse piirhinnad (käibemaksuta) lõpptarbijatele. 

Nimetatud määrad sisaldavad tarbitud energia tasu, taastuvenergia tasu, aktsiisi, võrgutasu ja käibemaksu.

Kui esitada mitme kuu kulu korraga, siis võetakse s/kWh ja sissetuleku andmed kokku ning arvestatakse ühe kuu keskmisega, seega on vahel taotlejale kasulikum esitada taotlus iga kuu kohta eraldi. Samas, kui arved on väiksemad, siis on kasulikum esitada taotlus mitme kuu kohta, sest alla 10 euro toetust välja ei maksta. Kui s/kWh on kuude lõikes praktiliselt samad, siis on ka mõistlik mitu kuud korraga taotlusele panna, sest eraldi esitades see toetuse summat ei muuda- kasutage kalkulaatori võimalust, et endale kõige sobivam variant välja otsida!

Toetuse ülempiir kõigi energiakulude peale kokku on 500 eurot ühe kuu kohta.

Toetuse alampiir kõigi energiakulude peale kokku on 10 eurot taotluse kohta.

Hetkel ei ole Viljandi linnas kaugkütte hind tõusnud ja selle katteks toetust ei saa. Piirkonnas, kus on kaugkütte hind tõusnud on vaja taotlejal esitada arve, kus kajastub kaugkütte summa eurodes kaugküttepiirkond. Kogust ei ole kaugkütte puhul vaja ja korteriühistud ei pea seda ka arvetel märkima.

Koguste kohta on vaja andmeid elektri ja gaasi korral kas kWh/MWh, gaasi puhul võib olla ka m3. Võimalik, et mõni ühistu kasutab lokaalküttena ühte neist (nt. Viljandi Paala linnaosas pakub Adven gaasi). Sellisel juhul menetletakse gaasikulu mitte kaugküttena, vaid kui gaasikulu tõusu tarbeks toetuse taotlemist.

Korteriühistule elektri või gaasimüüja esitatud arvetel on olemas energiamüügi kogused kWh/MWh (või gaasi puhul m3). Üldjuhul jaotab ühistu need kulud korterite vahel m2 alusel ning esitab arvetel ka üksnes selle info m2 kohta. Sellisel juhul oleks vaja, et korteriühistu annaks täiendavat infot, mis võimaldaks ka korteri lõikes selle energiakoguse teada saada. Näiteks lisades arvele info kWh/MWh (või gaasi puhul on lubatud ka m3), või kWh/m2 või kWh/eurot näitajad. Juhend korteriühistutele.

Ei oma tähtsust, kas tarbijal on börsihinnaga või fikseeritud hinnaga pakett, hüvitamine toimub mõlemal juhul hinna kallinemisel üle piirmäära. Hüvitamisele kuulub 80% osast, mis ületab elektril 12 s/kWh.

Toetuse kestvus

Toetust antakse perioodi 2021. aasta 1. septembrist kuni 2022. aasta 30. märtsini (kaasa arvatud) energia tarbimise kulude osaliseks katmiseks. 

Toetust saab taotleda tagasiulatuvalt ühe või mitme kuu kohta vastavalt taotleja soovile. Taotlust ei saa esitada tagasiulatuvalt taotluse esitamise kuupäevast rohkem kui viis kuud varasema energia tarbimise kuu kohta.

Taotlusi saab esitada kuni 2022. aasta 31. maini.

Õigusaktid

Toimingu aluseks olevad seadusandlikud aktid:

Energiakulude kallinemise mõjude leevendamine väikese ja keskmise sissetulekuga peredele

Kontaktisikud

Täisealiste heaolu teenistuse spetsialist              Täisealiste heaolu teenistuse juht

Gaide Mikkor                                                                Karin Kiis

e-post: gaide.mikkor@viljandi.ee                        e-post: karin.kiis@viljandi.ee
telefon: +372 435 4761; +372 5368 2821                Telefon: +372 435 4759; +372 528 3723

 

Toetuse taotlemine

Vajaminevad dokumendid

Taotlus on E-teenuste keskkonnas SIIT või alla laetav PDF, RTF

Toetuse taotlemiseks esitab üksi elav isik või perekonna esindaja toetuse taotluse kirjalikult oma rahvastikuregistrijärgsele kohaliku omavalitsuse üksusele koos järgmiste dokumentidega:

1) andmed perekonnaliikmete sissetulekute kohta, sealhulgas tõendid makstud elatise ja täitemenetluses kinni peetud summade kohta nende olemasolu korral ning linnavalitsuse nõudmisel ka asjakohased pangakontode väljavõtted perioodi kohta, mille kulude katmiseks toetust taotletakse;

2) eluruumi energiatarbimist tõendavad dokumendid energia liigi kohta, mille kulude katteks toetust taotletakse;

3) tõendid, et tegemist on üksi elava isiku või perekonna tegeliku elukohaga, kui nende alaline või peamine elukoht erineb rahvastikuregistrisse kantud elukohast;

4) kui eluruumi kasutatakse osaliselt ettevõtluseks ja osa energiatarbimise kuludest on ettevõtlusega seotud, esitatakse koos arvega ettevõtlusega seotud kulude osakaal;

5) kinnitus esitatud andmete õigsuse kohta, sealhulgas perekonna koosseisu ja alalise või peamise elukoha kohta;

6) kinnitus, et samu kulusid ei ole hüvitatud ega taotleta hüvitada muu toetuse või meetme kaudu ja esitatud osas ei arvestata vastavaid kulusid ettevõtlusega seotud kuluks;

7) kinnitus, et perekonna liikmeid ei ole arvatud mõne teise perekonna hulka ühestki meetmest samade kulude katteks toetuse taotlemisel.

Olenevalt sellest, millise energiahinna tõusu kulude katteks taotlus esitatakse, peab esitatud dokumentidelt olema tuvastatavad järgmised andmed:

1) tarbitud elektri kogus (kWh või MWh) ja elektrikulud kokku (eurodes);
2) tarbitud gaasi kogus (kWh või MWh või m³) ja gaasikulud kokku (eurodes);
3) kaugkütte kulud kokku (eurodes), kui taotleja elab konkurentsiameti kooskõlastatud kaugkütte piirhinnaga piirkonnas;
4) kaugkütte kulud ning kuu keskmine või kuu lõpu seisuga ühikuhind (kWh või MWh) taotlusega hõlmatud kuul ja 2021. aasta jaanuaris, kui taotleja ei ela konkurentsiameti kooskõlastatud kaugkütte piirhinnaga piirkonnas.

Kui kortermaja kütmist korraldab korteriühistu ise elektri või gaasiga, on taotlejal võimalik küsida toetust kütmiseks kasutatud elektri- ja gaasikulude kallinemise kulude toetamise korras eeldusel, et korteriühistu väljastab arve, kus on toodud taotleja elukoha tarbimiskogus ja -kulu andmed.

Kui taotleja esitab taotluse enne 10 päeva möödumist perioodist, mille kulude kasvu katteks ta toetust taotleb, on ta kohustatud taotlusega koos esitama perekonnaliikmete pangakontode väljavõtted.

Tulemus

Toetuse maksmise või maksmata jätmise otsus tehakse 35 tööpäeva jooksul kõigi dokumentide esitamisest arvates. Toetuse maksmise või maksmata jätmise otsus tehakse 35 tööpäeva jooksul kõigi dokumentide esitamisest arvates. Toetus kantakse üle seitsme tööpäeva jooksul positiivse otsuse tegemisest arvates (positiivse otsuse puhul eraldi teadet ei saadeta, vastuseks on kantud toetus).

Taotluse rahuldamise korral kantakse toetus taotlusel märgitud arvelduskontole, taotluse mitterahuldamise korral saadetakse kirjalik vastus vastavalt taotleja soovile taotlusel märgitud postiaadressile või e-postiaadressile.

Taotluse menetlemise käigus võib menetleja nõuda taotlejalt selgitusi, lisainformatsiooni ja taotluse täiendamist või muutmist, kui see on vajalik taotluse määruse tingimustele vastavuse kontrollimiseks.

Täiendava informatsiooni saamiseks antakse taotlejale kuni viis tööpäeva, mille jooksul peatub taotluse menetlemise aeg. Taotluse võib läbi vaatamataätta, kui taotleja ei ole tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud, ning teavitab sellest taotlejat. Kui puudus kõrvaldatakse, loetakse puudusega seotud nõue täidetuks.

Toetuse taotleja vastutab esitatud andmete ja dokumentide õigsuse eest ja tõendab seda oma allkirjaga taotlusel. Valeandmetele tuginedes määratud ja väljamakstud toetus nõutakse tagasi.

Otsusega mittenõustumisel on taotlejal õigus esitada 30 päeva jooksul, arvestades päevast, millal isik sai või oleks pidanud otsusest teada saama:

1) vaie Viljandi Linnavalitsusele aadressil viljandi@viljandi.ee või Linnu tn 2, 71020 Viljandi;

2) kaebuse Tartu Halduskohtule aadressil tmktartu.menetlus@kohus.ee või Kalevi tn 1, 51010 Tartu.

 

Linnavalitsuse spetsialistil on õigus tagasiulatuvalt kontrollida taotleja esitatud andmete õigsust. Kui on selgunud, et toetuse saamiseks on taotleja esitatud valeandmeid või on varjanud andmeid, mis oleksid mõjutanud otsuse tulemust, küsib linnavalitsus toetuse taotlejalt tagasi.

Lisainfot energiakulude hüvitamise kohta leiab Rahandusministeeriumi kodulehelt.

Energiakulude hüvitise kalkulaator (Rahandusministeeriumi koduleht).

Energiakulude kasvu leevendamise kalkulaator

Energiaarved on võimalik digitaalselt alla laadida pdf-formaadis energiamüüja iseteeninduskeskkonnast: