Aukodanikud

Kindral Johan Laidoner

12. veebruar 1884 - 13. märts 1953

Vägede ülemjuhataja Eesti Vabadussõjas kindral Johan Laidoner sündis 12. veebruaril 1884. aastal Viljandimaal Viiratsi valla Raba talus.
Johan Laidoner omandas hariduse Viiratsi vallakoolis, Viljandi linna algkoolis ja linnakoolis. Sõjalise hariduse sai ta Vilno (Vilnius) sõjakoolis ja Nikolai Sõjaväeakadeemias Sankt Peterburgis.
Alates 1901. aastast teenis Laidoner tsaariarmees. Alates 1917. aasta detsembrist kuni veebruari lõpuni 1918 oli Johan Laidoner Esimese Eesti Diviisi ülemaks.
23. detsembril 1918 määrati ta Eesti Sõjavägede Ülemjuhatajaks, millisel kohal oli Laidoner kuni sõja võiduka lõpuni.
Vabariigi Valitsuse otsusega annetati Laidonerile Vabaduse Risti I liigi 1. järk, 3 000 000 marka ja Viimsi mõis Tallinna lähedal, kus praegu asub Eesti Sõjamuuseum. Järgnevatel aastatel oli Johan Laidoner Riigikogu mitme koosseisu liige. Veebruaris 1939 ülendati Johan Laidoner kindraliks.

Nõukogude julgeolekuorganite poolt viidi Johan Laidoner 19. juulil 1940. aastal Venemaale, kus ta 13. märtsil 1953. aastal Vladimiri vanglas suri. Ta maeti sealsele linnakalmistule. Hoolimata korduvatest otsimistest ei ole tema hauda senini õnnestunud leida.

Viljandi Linnavolikogu tunnustas kindral Johan Laidoneri suuri teeneid Eesti Vabariigile ja Viljandi linnale ning valis kindral Johan Laidoneri juba 12. veebruaril 1934. aastal Viljandi linna aukodanikuks ning nimetas tollase turuplatsi ümber Kindral Laidoneri platsiks.

Taasiseseisvumise järel taastati Johan Laidoneri kui Viljandi linna aukodaniku staatus ja ennistati platsi nimi. Kindrali sünnikohas avati 23. mail 1937. aastal monument, mis kommunistlike tegelaste poolt purustati 1940. aastal. Viljandimaa muinsuskaitse ühenduse poolt taastati sammas koos väljaku ja puiesteega 9. septembril 1990. aastal.

Kindral Johan Laidoneri mälestuse jäädvustamiseks avati 22. juunil 2004. aastal lossimägede vahetus läheduses ratsamonument, mille autor on skulptor Terje Ojaver.

Loe veel:

Kindral Johan Laidoner ja tema seotus Viljandiga

Kuidas Laidoner endale ratsamonumendi sai?

Kindral Johan Laidoneri mälestuse jäädvustamisest

Kuidas Viljandi austas oma suurt poega?
 

August Maramaa (Marfeld)

25. märts (6 .aprill) 1881 - 26. detsember 1941

August Maramaa oli Viljandi linnapea aastatel 1919-1921, linnavolinik 1921-1927 ja uuesti linnapea 1927-1939 ning Riigikogu liige aastatel 1921-1922. Linnapeana pühendus August Maramaa sellele, et Viljandist saaks kaunis sisemaa puhkelinn, kus on arenenud äritegevus ja tööstus ning kus on palju rohelust. Maramaa juhtimisel rajati Viljandisse palju puiesteid, parke, tänavaid ja uusi linnaosasid, ehitati staadion, EVE-hotell, uus raekoda, paigaldati rippsild lossimägedesse, ehitati neli koolihoonet, haigla, rannahoone ja palju muud.

8. jaanuaril 1941. aastal August Maramaa arreteeriti. Sama aasta 28. mail otsustas NKVD erinõupidamine määrata August Maramaale nõukogudevastase tegevuse eest üheksa aastat vangilaagrit.

August Maramaa suri 26. detsembril 1941. aastal Kirovi oblastis Vjatlagi "pealinnas" Lesnois, mida tol ajal kutsuti Sotsgorodokiks.

Tänane Viljandi on ilus linn paljuski tänu linnapea August Maramaa tegevusele. Ka tänapäeval jätkatakse mitmete tema julgete ideede elluviimist.

Viljandi Linnavolikogu tunnustas August Maramaa suuri teeneid Viljandi linna ees ja otsustas 31. mail 1996. aastal anda August Maramaale postuumselt Viljandi linna aukodaniku nimetuse.

Viljandi legendaarse linnapea August Maramaa mälestuse jäädvustamiseks kujundas kunstnik Aili Vahtrapuu Maramaa ja tema koera (Neff) elusuuruses skulptuur raekoja kõrvale Trepimäe algusesse. Skulptuur avati 3. augustil 2007. aastal.

Raekojast väljunud linnapea ette sattunud koer annab võimaluse taaselustada muhedad seigad Viljandi linna ajaloost. Näiteks muretseti kunagi Maramaa poolt kehtestatud koerte maksustamise tulust Viljandi linnas "Ugala" teatrile klaver.
August Maramaa elust ja tegevusest loe Heiki Raudla koostatud ja Viljandi Linnavalitsuse rahastamisel 2004. aastal ilmunud raamatust "August Maramaa aeg".

 

Roman Toi

Sündinud 18. juunil 1916. aastal Kõo vallas Viljandimaal.

Torontos elav organist, helilooja ja koorijuht, Viljandi linna aukodanik Roman Toi on Eesti Muusikaakadeemia ja Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia audoktor. Ta on olnud Toronto Estonia segakoori ja Toronto meeskoori dirigent ning juhatanud koore Eesti üldlaulupeol, tegutsenud organistina, loonud põhiliselt vokaalteoseid, ka orkestri- ja kammermuusikat. Ta on üks kiriku laulu- ja palveramatu koostajaid.

Roman Toi annetas arvestatava summa Viljandi vana veetorni taastamiseks. 2011. aasta sügisel möödus 100 aastat, kui vanast veetornist voolas viljandlste kodudesse kraanivesi.

Tänaseks on vanast veetornist saanud üks peamisi turistide meeliskohti Viljandis. Seal asuvalt vaateplatvormilt on näha kogu linna panoraam.

Viljandi Linnavolikogu nimetas Roman Toi Viljandi aukodanikuks 1997. aastal.
Roman Toi on korduvalt külastanud Eestit ja Viljandit.
2011. aasta suvel käis ta taas raekojas. Fotol vaatab ta Enn Alliku graafilist lehte, mille kinkis Viljandi linn oma aukodanikule 95. sünnipäeva puhul.
30. oktoobril toimus Toronto Eesti majas Roman Toi autorikontsert. Tähtsa sündmuse puhul saatis Viljandi linnapea Loit Kivistik Roman Toile videotervituse. 

Videotervitust saab vaadata siit:
http://video.kultuur.edu.ee/vod/linnavalitsus/video.php?file=roman-toi.mp4

2016. aastal osalesid linnavolikogu esimees Peep Aru, linnapea Ando Kiviberg ja linnavolikogu liikmed Kris Süld ja Juhan-Mart Salumäe maestro 100. sünnipäeva tähistamisel Torontos. Aukodanikule kingiti tekstiilikunstnik Anu Raua loodud piltpalvevaip «Kodune».