Sünni registreerimine ja isaduse omaksvõtt

01/07/20

 

Sünni registreerimise avaldus tuleb esitada ühe kuu jooksul lapse sündimise päevast arvates.

Sünni saab registreerida e-rahvastikuregistris või esitada avaldus Viljandi Linnavalitsusele.

Sünni registreerimise avalduse võivad esitada lapse seaduslikud esindajad (vanemad) või eestkostja.

Kui lapse vanemad on omavahel abielus, võib soovi korral sündi registreerima tulla üks vanematest. Sellisel juhul tuleb esitada teise vanema kirjalik avaldus, kus ta kinnitab nõusolekut lapsele antava nime osas.

Omavahel abielus mitteolevad vanemad (kes soovivad täita avalduse ka isaduse omaksvõtu suhtes) peavad esitama avalduse isikulikult kohale tulles.   

Kui tervishoiuteenuse osutaja on esitanud sünnitõendi rahvastikuregistrisse, võivad lapse vanemad sünni registreerimise avalduse esitada e-rahvastikuregistris. Teenus võimaldab sünni registreerimise avaldust esitada ka vanematel, kes ei ole abielus.

Sünd registreeritakse seitsme tööpäeva jooksul avalduse laekumise päevast arvates.

Vajalikud dokumendid:

  • sünni registreerimise avaldus,
  • tervishoiuteenuse osutaja tõend lapse sünni kohta (kui see ei ole kantud rahvastikuregistrisse),
  • vanema(te) isikut tõendavad dokumendid;
  • vanemate abieludokument (kui see ei ole kantud rahvastikuregistrisse),
  • kui abielus olevatest vanematest tuleb sündi registreerima üks, peab tal kaasas olema teise vanema kirjalik nõusolek lapsele antava nime suhtes.

Võõrkeelne dokument (nt vanemate abieludokument)  peab olema tõlgitud eesti, vene või inglise keelde (välja arvatud juhul, kui dokument on vene- või ingliskeelne). Tõlge peab olema vandetõlgi tehtud.  Abielukande aluseks olev välisriigi dokument peab olema legaliseeritud või kinnitatud apostille`ga, kui välisleping ei näe ette teisiti.

 

Lapsele nime andmine

Eesnimeks võib anda kuni kolm lahku kirjutatud nime või sidekriipsuga seotud kaks nime. Eesnimi peab olema kooskõlas heade kommetega ja vastama isiku soole. Eesnimi ei tohi sisaldada numbreid või mittesõnalisi tähiseid ega moodustada koos perekonnanimega üldtuntud isiku nime. Erandi võib teha juhul, kui lapsel või lapse vanematel on oma kodakondsuse, peresuhete, rahvuskuuluvuse või muude asjaolude tõttu isiklik seos muukeelse nimetraditsiooniga ja taotletav nimi on sellele vastav. Eestikeelne eesnimi peab vastama eesti õigekirjutuse reeglitele. Eestikeelse eesnime hääldus ja kirjapilt on sama ning see ei sisalda võõrtähti (nt c, č, q, w, x y), võõrsõna tähti (f, š, z, ž), võõrkeelseid täheühendeid (nt th, sh) ega alga tähtedega g, b, d. Võõrkeelne eesnimi peab vastama vastava keele õigekirjutuse reeglitele ning olema välisriigis kasutusel eesnimena. Perekonnanimeks võib anda mõlema vanema ühise perekonnanime või ainsa vanema perekonnanime. Kui vanematel on erinev perekonnanimi, antakse lapsele ühe vanema perekonnanimi. Mitmikele antakse sama perekonnanimi. Lapsele ei saa anda vanema kahest nimest koosnevat perekonnanime. Erandina võib lapsele anda vanema kahest nimest koosneva perekonnanime, kui vanem on omandanud selle sünniga, mõlemad või ainus vanem kannab topeltnime või kui lapse õel või vennal on kahest nimest koosnev perekonnanimi, mis ühtib vanema kahest nimest koosneva perekonnanimega.

 

Lapse hooldusõigus

Sünni registreerimisel kantakse rahvastikuregistrisse hooldusõiguse andmed. Omavahel abielus olevatel vanematel on ühine hooldusõigus. Vanemad, kes pole omavahel abielus, peavad valima, kas hooldusõiguse saab üks vanem või mõlemad. Hooldusõigus on vanema õigus ja kohustus hoolitseda oma alaealise lapse eest ning hõlmab isiku- ja varahooldust. Hooldusõiguslik vanem on lapse seaduslik esindaja. Isikuhooldus on hooldaja õigus ja kohustus last kasvatada, tema järele valvata, tema viibimiskohta määrata ning tema igakülgse heaolu eest hoolitseda. Varahooldus hõlmab õigust ja kohustust valitseda lapse vara.

 

Isaduse omaksvõtt

Kui lapse vanemad ei ole omavahel abielus, tuleb esitada isaduse omaksvõtu avaldus isiklikult kohale ilmudes, notariaalselt tõestatud vormis, või e-rahvastikuregistris sünni koos sünni registreerimisega. Välisriigis elav vanem võib esitada kirjaliku avalduse, millel avaldaja allkirja õigsuse on notariaalselt kinnitanud Eesti konsulaarametnik.  Isaduse omaksvõtt toimub vastavalt Perekonnaseadusele.

 

Isaduse omaksvõtu avalduse võib esitada lapse sünni registreerimisel või pärast seda. Erandjuhul, kui isaduse omaksvõtu avalduse esitamine võib osutuda pärast lapse sündi võimatuks või raskeks, saab seda teha ka naise raseduse ajal. Kui isaduse omaksvõtt toimub sünni registreerimisel, siis täidetakse vastav osa sünni registreerimise avaldusel. Kui isaduse omaksvõtt toimub hiljem (lapse sünd on juba registreeritud), siis täidetakse avaldus pealkirjaga „Isaduse omaksvõtu avaldus pärast sünni registreerimist". Sellisel juhul tuleb avalduse esitamiseks mõlemal vanemal isiklikult kohale tulla.

 

Sünni registreerimisel koostatakse sünnikanne ja väljastatakse soovi korral sünnitõend(id).

 

Riigilõiv

Sünni registreerimine - tasuta

Esmane sünnitõend - tasuta  

Korduv paberkandjal väljastatud tõend - 10 eurot.

Korduv elektrooniline tõend - 5 eurot.