« Zurück

Linnapea Madis Timpsoni Vabariigi aastapäeva kõne

25.02.2021

Kallid viljandlased, head kuulajad!

Tahan teile kõigile palju õnne soovida. Aasta on taaskord möödunud ja Eesti Vabariik on saanud 103 aastaseks!

Aasta tagasi ei suutnud me ettegi kujutada, milliseks kujuneb aasta 2020. Siis olid teised ajad, teised soovid ja eesmärgidki olid teised.

2020 kujunes aga suureks uue olukorraga toimetulemise ja kohanemise aastaks. Tänu teile saime sellega hakkama – Viljandi ja viljandlased kohanesid ebatavalise ja ettearvamatu olukorraga kenasti.

Kooliõpilased kohanesid koduõppe ja huvitegevuse õuesõppega. Imetlusväärselt said vanemad hakkama põhitöö kõrvalt oma laste distantsõppe toetamisega. Ma tean, et lihtne see polnud, aga te saite sellega hakkama. Aitäh teile selle eest!

Ka ettevõtjad reageerisid kiiresti keerulises olukorras ja mitmetel väikestel ja ka suurtel tegijatel jätkus vaatamata kõigele seda südikust hakkama saada ja ümber orienteeruda.

Võtame kasvõi tänavuse ettevõtluse edendaja preemia laureaadi, Aktsiaseltsi Viljandi Aken ja Uks, kes suutis edukalt tegevust jätkata ning lisaks olemasolevatele töötajatele veel ligi 100-le uuele inimesele tööd pakkuda. Aitäh teile selle eest!

Kultuurikorraldajatel jätkus loovust sündmuste korraldamisel ja oma publiku hoidmisel, vaatamata sellele, et nii mitmelgi korral tuli olude sunnil meile armsaks saanud traditsioone murda. Tuli loobuda Viljandile omastest suurtest sündmustest, näiteks Hansapäevadest ja tavapärasel kujul Folgist, mis justkui kivisse raiutult tõid igal aastal sõbrad Viljandisse kokku.

Suur tänu ja tunnustus teile kõigile selle eest! Ma tean, et kerge see polnud.

Teile, vastutustundlikud Viljandi inimesed, kuulub ka auga ja täieõiguslikult tänavune Viljandi linna aastapreemia. Preemia eriolukorra tingimustes tasakaaluka, mõistva ja hooliva suhtumise ning tegutsemise eest. Vaid üheskoos mõistlikult käitudes suudame sellest olukorrast jagu saada ning saame mõelda paremasse ja tervemasse tulevikku suundumisele.

Mis see aeg meile aga õpetas? Kas oskame nüüd paremini ohjata kriise, oskame lahti lasta ja kohaneda? Vastus on, et kindlasti oleme nüüd kriisijuhtimises targemad kui olime aasta tagasi ning õige on ka see, et meie inimesed suudavad kohaneda.

Igaüks meist andis oma suure panuse ja näitas, et meil, meie kogukonnal, on imeline võime kohaneda ja hakkama saada. Võttes kaasa kogu positiivse, selle teadmise, et me ei murdu, me võitleme nagu 103 aastat tagasi tegid seda meie esivanemad, kes läksid rindele lootuses paremale tulevikule. Nii saame me mõelda tuleviku peale.

Inglise füüsikateoreetik Stephen Hawking on öelnud, et „Ükskõik kui raske võib elu tunduda, on alati olemas midagi, mida sa saad teha ja selles õnnestuda." 

Kuigi kriisiperioodil tuli meie kõigi tervise nimel elukorraldust palju muuta, polnud siis piiratud meie loovus ja tegutsemistahe. Te näitasite, et oleme üheskoos kogukonnana valmis panustama ja leidma lahendusi, midagi tegema ja oma tegevustes õnnestuma.

Võtame kasvõi selle aasta alguse, kui Viljandi hokiklubi Fellini Fuuriad võttis ette ja tegi meie Lastepargi pumptrackist uisukrossiraja, et linnas põnevust pakkuda. Nad tegid seda oma vabast ajast ja tehtest;

Viljandi rattaklubi rajas Viljandi ja Paala järvele uisurajad, mis on populaarsed füüsilise ja vaimse tervise turgutajad. Ja nad teevad seda samuti oma vabast tahtest. Näiteid võiks siinkohal veelgi tuua.

Mul on hea meel näha, et viljandlased on ühed enesekindlamad eestlaste seas. Me teame, kui tugev on meie kogukond ja mis on meie väärtused. Viljandlased on töökad, loovad, ettevõtlikud ja üksteisega arvestavad.

Ja ma soovin, et sellise südikusega vaataksime ka tulevikku. Soovin, et Viljandi oleks liikuvaim ja terveim linn Eestis. Liikuv linn, seda nii füüsiliselt kui ka vaimselt. Et me teeksime rohkem sporti, võtaks aega jalutamiseks meie imeilusas linnas, aga oleksime liikuvamad ka oma mõtetes ja tegudes. Et oleksime edasipürgivamad – oma unistuste ja eesmärkide suunas liikuvad.

Kuigi oleme olude sunnil pidanud traditsioone murdma, on meie inimestes kindlasti ka seda loomingulisust, et ka uusi traditsioone luua. Selle aasta esimesel kuul sõlmisime koostöölepingu sihtasutusega Tartu 2024, oleme nüüd osa Euroopa kultuuripealinna tiitlist, mis minu hinnangul võiks aidata kaasa nende uute traditsioonide tekkele.

Meie eesmärk selles projektis on olla võrdne partner Tartule, mitte mingi väikevend. Me loome platvormi selleks, et tuua Viljandisse uusi põnevaid sündmusi, anda meie inimestele võimalusi tegutseda ja areneda, et selle pinnalt midagi vägevat kasvatada. Kasvatada uusi ideid, traditsioone ja muuta Viljandi veelgi kultuursemaks linnaks.

Viljandis elab kultuur, on alati elanud ja loodetavasti on tulevikus seda järjest rohkem kuulda ja tunda.

Tuleviku Viljandi võikski saada kultuuri ja loovettevõtluse lipulaevaks Eestis. Meil on selleks kõik eeldused olemas. Meil elab kultuur, meil on ettevõtlikud inimesed. Selle eesmärgi saavutamisele annab suuresti oma panuse üks meie kultuurisüdamik, Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia, kes arendab koostöös linnaga välja platvormi loovettevõtluse edendamiseks. Meil on ka palju tööstust ja koostöös ülikooliga suudame sellest kindlasti luua Viljandis midagi tähendusrikast.  

Salvador de Madariaga on öelnud: „Vabadus on vaimu leib".

Tuleviku Viljandi on minu silmis üks uuendusmeelne linn. Vabad inimesed tahavad tulla just sellisesse linna, mis hindab nende talenti. Viljandi on parajalt väike ja piisavalt toetav linn, et siin ideid genereerida ja katsetada ning siis edasi suuremasse maailma minna. Öeldakse ju, et mõtle globaalselt, tegutse lokaalselt. Viljandi sobituks siia pilti ideaalselt.

Viljandi võiks olla justkui hüppelaud maailma. Siin on kõik võimalik, kui ise tegus olla ning just selliseid andekaid ja tegusaid inimesi tuleb toetada. Viljandi seda kindlasti ka teeb.

Miks mitte ei võiks siis Viljandi olla koht, kus sünnivad prototüübid, mis muudavad maailma? Miks mitte ei võiks Viljandist saada tarkade inimeste kohtumispaik, kes tulevad siia hea meelega ning kelle koostöös sünnib uus sünergia?

Maa on vaba, Viljandi on vaba, ideed on vabad! Tegutseme!

Tuleb unistada ja unistada tuleb suurelt! Aga tuleb käituda ka vastavalt. Ainult unistusest või ainult motivatsioonist ei piisa, mitte kunagi. On vaja vaeva näha ja oma mugavustsoonist välja tulla. Ilma selleta ei saa.

Väike riik ja selle kodanikud ei tohi omale lubada väikeseid ambitsioone, ei tohi lubada endale keskpärasust. Meil on vaja üle Eesti Vinskeid! Et edukas olla, tulebki mõnikord vastuvoolu ujuda, mitte mugavustsooni langeda ja loota, et küll hea riik abikäe ulatab.

Šveitsi kirjanik Amiel on öelnud: „Inimene, kes läheb vooluga kaasa, kes ei juhindu kõrgematest põhimõtetest, kellel pole ideaale ega veendumusi – selline inimene on asi, mida liigutatakse, mitte elav ja liikuv olend, kaja, mitte hääl." 

Seega ei saa oodata, et riigilt või kuskilt ülevalt tuleksid õiged vastused. Meie peame ütlema riigile, kuidas me elada tahame. Pean olukorda, kus riik hakkab ette ütlema seda, kuidas inimesed peavad elama, mida heaks ja halvaks pidama, ohtlikuks.

Meil ei tohiks tekkida riiklikku moraali. Eriti selles osas, mida keegi tohib öelda ja arvata. Need küsimused peavad jääma iga üksikisiku otsustada. Ainult nii, teades oma väärtust ja ujudes mõnikord vastuvoolu, olles elavad ja liikuvad olendid, suudame suuri asju teha!

Vaatamata kõigele, mis on selle aasta jooksul juhtunud ja millisena kujutame end ja oma riiki tulevikus, on praegu, olevikus, elu tegelikult ju ilus.

Võtke täna aega ja tähistage seda. Eesti Vabariik, see on meie kodu ja eestlased, need oleme meie. Täna on meie kõigi pidupäev. Tähistage seda, kuhu oleme tänaseks jõudnud ja tundkem oma riigi üle uhkust.

 

Mu daamid ja härrad.

Kaunist vabariigi aastapäeva meile kõigile! Elagu Eesti!

Elagu Viljandi!